Eesti õpilased osalevad oma kooli asjade otsustamises ligi kaks korda vähem kui nende eakaaslased teistes riikides, selgus maailma suurima õpilaste kodanikuhariduse uuringu tulemustest.
Eesti õpilased saavad koolielus vähe kaasa rääkida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring tõi välja, et Eesti noorte kaasatus koolivälistesse ühendustesse ei jää alla rahvusvahelisele keskmisele, kuid otsustamisel oma kooli elus on pilt vastupidine – kui riikide lõikes keskmiselt on kooli asjade otsustamisse haaratud 40 protsenti, siis Eestis vaid 24 protsenti õpilastest.
Lisaks teadmiste taseme hindamisele koguti hulgaliselt materjali demokraatlike väärtuste, kodanikuhoiakute ja noorte planeeritava osaluse kohta. Võrreldes 1999. aasta uuringuga pöörati seekord suuremat tähelepanu koolidemokraatiale ja õpilaste tegelikule osalemisele kodanikuühiskonnas.
Hetkeolukorra hindamise kõrval näitavad tulemused ka neid muutusi, mis noorte kodanikukultuuris on toimunud võrreldes eelmine IEA Kodanikuhariduse uuringuga 1999. aastal. Nii näiteks on Eesti kolme riigi seas, kus õpilaste kodanikukompetents kümne aastaga tõusis, samas kui teistes riikides see langes.
53 protsenti Eesti 8. klassi õpilastest omas juba parteilist eelistust, kuigi vaid 23 protsenti neist usaldas erakondi kui institutsiooni. Kõrgeimat usaldust pälvis Eesti noorte silmis kaitsevägi 75-protsendilise toetusega.
Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsioon (IEA) viis kodanikuhariduse küsitluse läbi eelmisel aastal, uuringus osalesid 38 riiki. Eesmärgiks oli hinnata, kuivõrd on noored valmis võtma kodanikurolli kiiresti muutuvas maailmas ning kui palju aitab neid selles kool.
Täna tutvustati ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekoolis Väimelas maailma suurima õpilaste kodanikuhariduse uuringu tulemusi, milles 140 tuhande teismelise õpilase hulgas osales ka 2743 Eesti kaheksanda klassi õpilast ja 1863 nende õpetajat.
Parimat teadmiste taset näitasid taaskord Soome õpilased, kellele järgnesid Taani ja Korea. Eesti hõivas 38 riigi seas kõrge 12. koha.
IEA Kodanikuhariduse uuring sarnaneb teiste rahvusvaheliste uuringutega nagu PISA ja TIMSS, kus riike võrreldakse nii õpilaste teadmiste kui ka nende väärtusorientatsioonide ja hoiakute põhjal.
Eesti osalust IEA Kodanikuhariduse uuringus ICCS 2009 rahastasid haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Komisjon, uuringu viis läbi Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi uurimisgrupp professor Anu Tootsi juhtimisel.