Koolijuhtidel tekitavad kõige enam stressi lahendamist vajavad konfliktid, kõige enam aega kulub neil erinevate projektide kaudu lisaraha hankimiseks, selgus haridusministeeriumi tellimusel valminud uuringust.
Uuring: koolijuhtidele tekitavad stressi konfliktid ja raha hankimine
10. märts 2015, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii koolijuhtidel kui õppealajuhatajatel olid kolm tugevamat stressorit seotud konfliktide lahendamisega ja vestlusega töötajaga, kes on rikkunud töökorraldusreegleid. Tugevat stressi tekitasid veel aastaeelarve kaitsmine, probleemide selgitamine meedias, kooli huvide eest seismine kooli omaniku ees ja vestlemine lastevanematega kasvatusküsimustes.
Need tulemused viitavad, et koolijuhtidel on tarvis koolitusi konfliktide ennetamise ja nende lahendamise oskuse arendamiseks. «Lastevanematega kasvatusküsimustes vestlemine võiks koolijuhi jaoks olla mitte stressor, vaid meeldiv tegevus, kui tal oleks hea ettevalmistus, harjumus ja aeg kasvatusest rääkida vanematega juba probleeme ennetavalt,» märgivad uuringu autorid kokkuvõttes.
Kõige vähem stressi tekitasid nii koolijuhtidele kui õppealajuhatajatele koostöö õpilasesindusega, koostöö teiste koolidega ja kooliväliste organisatsioonidega, kaastöötajate toetamine. See viitab, et tunnetatakse ühist eesmärki ja koos püütakse selleni jõuda parimal viisil. Koostööst tulenevate positiivsete emotsioonide teadvustamine ilmselt soodustab selle laiemat kasutamist.
Ületunnid kuluvad raha hankimisele
Kõige rohkem ületunde nõudis nii koolijuhtidelt kui õppealajuhatajatelt täiendavate finantsressursside hankimine, näiteks projektide ja toetuste taotlemine. See on tegevus, mis nõuab spetsiifilisi teadmisi, mistõttu võiks uuringu koostajate hinnangul vastavast spetsialistist maakonnas koolijuhtidel abi olla.
Ka kooli sisehindamine ja erinevate aruannete koostamine olid koolijuhtidel ning õppealajuhatajatel väga aeganõudvad.
Vähem ületunde nõudvate tegevuste suhtes langesid koolijuhtide ning õppealajuhatajate hinnangud hästi kokku. Kõige vähem võttis neil mõlemal aega koostöö kooli õpilasesindusega. Vähe ületunde nõudsid veel koostöö korraldamine kooli juhtkonna vahel, õpetajate tundide külastamine ja kooli õppekomplektide hankimine. Ilmselt on kirjastused õppekomplektide hankimise lihtsaks teinud.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõuniku Maie Kitsingu sõnul on positiivne, et koolijuhid kulutavad suure osa oma ajast koostööle, seda nii koolisiseselt kui -väliselt ning peavad seda ühtlasi meeldivaks. «Elukestva õppe strateegia rakendumiseks on üldine koostöö kõigi haridusega seotud osapoolte vahel väga oluline ja seega on koolijuhtide kõrged hinnangud selles osas hea märk,» sõnas Kitsing.
Samal ajal tekitab talle muret koostöö nõrkus juhtide ja kooli pidaja vahel. «Kogukonna laste hea hariduse eest peaksid koolipidaja ja koolijuht seisma ühiselt. Kui kooli huvide kaitsmine koolipidaja ees tekitab koolijuhile stressi, siis näitab see, et omavahelises koostöösuhtes pole asjad päris korras,» ütles Kitsing.
Uuringu soovitused
Uuring annab ka soovitused, millele koolijuhtide ettevalmistamisel suuremat tähelepanu pöörata:
- finantside juhtimisele ja taotlemisele
- koostööle meediaga ning konfliktide lahendamisele
- koostööle lapsevanematega (eriti kasvatusküsimustes)
- sisehindamise kui protsessi planeerimisele ja läbiviimisele
- Vaadata üle suhete alused kooli juhi ja selle omaniku vahel (majanduslikult nõrk kooli omanik põhjustab täiendavaid probleeme koolijuhtimises)
- Kuna koolijuhid ei tule välja 40-tunnise töönädalaga, siis tuleks vaadata üle nende ametikohustuste loetelu ning koolitada neid aja planeerimise/kasutamise osas.
- Vaadata üle koolide juhtimise põhimõtted Eestis (kas teatud õpilaste arvust väiksema kooli puhul on mõttekas palgata eraldi koolijuhti?)