Siseminister ja justiitsminister leppisid eile õhtul lõppenud kohtumisel kokku uuendatud kuritegevuse vastase võitluse prioriteetides, tähtsaimaks seati alaealiste vastu toime pandud ning organiseeritud ja peitkuriteod.
Kuritegevuse vastu võitlemisel said tähtsaimaks seksuaal- ja peitkuriteod
11. juuni 2015, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Hanno Pevkur ja justiitsminister Urmas Reinsalu pidasid oluliseks seada politseile ning prokuratuurile kuritegevuse vastases võitluses prioriteedid, mis lähtuksid riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2018 ning siseturvalisuse arengukavast aastani 2020.
Minister Hanno Pevkuri sõnul on eesmärgiks number üks alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. «Alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes tuleb tagada nende kiire kohtueelne menetlus, sest vaid see aitab vältida taasohvristumist. Siseministeeriumi vaates on antud prioriteedi fookuseks kuriteoohvriks langenud alaealiste kaitsmine, teadlikkuse tõstmine ning abi saamise osas lahenduste pakkumine,» lausus siseminister.
«Jätkuvalt on oluline võitlus narkokuritegevusega, eelkõige tugevatoimeliste uimastitega. Narkovastases võitluses tuleb enam rõhku panna võitlusele sünteetiliste uimastitega, mis kõige enam rahva tervist ohustavad,» lausus Pevkur.
Ta lisas, et Eesti peab kindlasti veelgi suuremat tähelepanu pöörama inimkaubandusele kui ühele osale raskest organiseeritud kuritegevusest.
«Justiitsministeeriumi vaates on prioriteediks võidelda organiseeritud ja peitkuritegevusega. Riik peab oma jõuga kuritegelikud ühendused purustama. Selleks peab kriminaalmenetlus toimima kiirelt ja tõhusalt,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
«Samuti on väga oluline kannatanute õiguste parem tagamine kriminaalmenetluses ning neile vajaliku toe pakkumine. Selleks oleme välja töötanud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis tagavad kuriteo ohvriks langenud inimeste õiguste senisest tugevama kaitse,» lisas ta.
Justiitsminister ja siseminister hindavad korrapäraselt prioriteetide mõju ning lepivad kokku ühised sammud nende elluviimiseks.
Valitsuse kuritegevuse vastased prioriteedid esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Siiani kehtinud prioriteedid kinnitati 2013. aasta märtsis.