Tallinna Ülikoolis on alates uuest õppeaastast võimalik õppima asuda äsja loodud integreeritud loodusteaduste õppekaval, oma olemuselt laiapõhjaline eriala võimaldab õppuril spetsialiseerimisvalikud teha alles tulevikus ning on üles ehitatud nii, et esimese õppeaasta jooksul omandatakse teadmised vaid elukutsega seonduvatest üldainetest.
Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi õppejuht Marko Vainu põhjendab spetsiifiliste õppekavade ühendamise vajadust üliõpilaste arvu dramaatilise vähenemisega loodusteadustes. «Viimase paari aasta vastuvõtt spetsiifilistele loodusteaduste õppekavadele on näidanud mitmekordset üliõpilaskandidaatide huvi langust. Seega suunab demograafiline auk kombineerituna tasuta kõrgharidusele üleminekuga õppurid eelkõige “pehmetele” erialadele ning spetsiifilistele õppekavadele lihtsalt ei jätku enam inimesi,» ütles ta, rõhutades seejuures ühiskonna jätkuvat vajadust loodusteadlaste järele.
Samuti on probleemiks õppurite suutmatus otsustada. «Paljud gümnaasiumilõpetajad ei tea sisseastumise hetkel veel päris täpselt, milline konkreetne loodusteaduste eriala neile kõige südamelähedasem on. See toob õpingute varases faasis sageli kaasa õpingute katkestamise või õppekava vahetamise bürokraatliku protsessi,» räägib Vainu. Seega oleks õppejuhi hinnangul tulemuslikum võimaldada otsustushetke kaugemasse tulevikku lükkamine.
Vainu sõnul erineb integreeritud loodusteaduste õppekava teistest Eesti õppekavadest selle poolest, et sisuliselt on tegemist ühe nö. katusõppekavaga, mis sisaldab endas palju spetsiifilisemaid õppekavasid ning nende kokkupanemine on suuresti õppuri enda teha. «Sisseastumisel ei pea üliõpilane kindlalt teadma, kas ta tahab saada näiteks plasmafüüsikuks, biokeemikuks, keskkonnaametnikuks, geograafiaõpetajaks, pinnavete hüdroloogiks vms. Esimesel semestril õpitakse kõik koos ühiseid loodusteaduste üldaineid ning teiseks semestriks suudab üliõpilane teha oma edasise erialavaliku osas juba isikupärastatud otsuse. Põhimõtteliselt on veel ka kolmandal semestril võimalik teisel semestril tehtud valikud valutult ümber mängida.» kirjeldab Vainu uue õppekava paindlikkust.
Spetsialiseerumisvalikute raames võimaldab ülikool õpingute käigus kitsamalt keskenduda näiteks taimede ja loomade määramisele, mobiilirakenduste programmeerimisele, täheteadusele, robotite ehitamisele kui ka vikatiga heina niitmisele. Võimaluste hulgast ei puudu ka geograafiliste kaartide valmistamisega seonduv ning savimajade ehitamine.
Õppejuhi sõnul on hilisem spetsialiseerumine mujal maailmas tavaline ning laiapõhjalise bakalaureuseõppe loomine ei pärsi kitsamates valdkondades süvitsi minemist. «Kartusel, et teatakse igast valdkonnast natukene, kuid mitte millestki spetsiifiliselt, pole integreeritud loodusteaduste õppekava puhul alust. Tegemist on bakalaureusekavaga ning loodusteaduste valdkonnas erialasele tööle asumiseks on magistrikraadi olemasolu muutumas vältimatuks,» selgitab Vainu.
Magistriõppekavad jäävad tema sõnul vähemalt Tallinna Ülikoolis lähitulevikus erialaspetsiifilisteks. «Integreeritud loodusteaduste bakalaureuseõppekava annab aga piisava põhja erialaspetsiifilistel magistrikavadel jätkamiseks,» lisab ta.
Tartu Ülikool panustab infotehnoloogiasse ja füsioteraapiasse
Tartu Ülikooli eestikeelsete bakalaureuseastme õppekavade hulka lisandub liikumisnõustaja õppesuund, mille puhul on tegemist kehakultuuriteaduskonda kuuluva füsioteraapia alla kuuluva õppesuunaga.
«Tegemist on ühiskonnale väga olulise ning perspektiivse valdkonnaga tingimustes, kus ühiskond vananeb ning inimeste kehaline aktiivsus väheneb. Samuti on tööpõld väga lai, sest valdkond ei keskendu ainult sportimisele, vaid ka näiteks ülekaalulistele, eakate liikumisele või näiteks ka haigusest taastumisega seotud kehalise aktiivsuse taastamisele,» ütles Tartu Ülikooli spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi juhataja Jarek Mäestu. Tema sõnul on loodav õppekava Eestis ainulaadne.
Rakenduskõrghariduse poole pealt hakatakse Tartu Ülikooli Narva kolledžis õpetama infotehnoloogiliste süsteemide arendamist. Õppetöö keskendub tudengile praktilise erialase töökogemuse andmisele ning õpe viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi ning Tallinnas asuva IT kolledžiga.
Kuigi õppetöö Narvas avataval õppekaval hakkab põhinema Tartus, Tallinnas ja Narvas asuvate kõrgkoolide koostööl, siis kolledži õppedirektori Aet Kiisla sõnul õppimaasuv tudeng pidevalt erinevate linnade vahel sõitma ei pea. «Õppetöö põhiosa toimub siiski Narvas, kuid teatud elemendid, mis nõuavad erilisi laboreid, nende puhul toimuks õpe Tartus või Tallinnas,» ütles Kiisla.
Tartu Ülikooli lisandub ka mitmeid inglisekeelseid õppekavasid, nagu näiteks infotehnoloogiaõigus, informaatika, rahvusvahelised suhted ja regiooniuuringud, demokraatia ja valitsemine ning arvutitehnika ja robootika. Seejuures kaob näiteks riigiteaduste instituudist seoses võrdleva poliitika ja rahvusvaheliste suhete õppekavade sulgemisega magistritasemel eestikeelne õpe.
Tallinna Tehnikaülikool avab rahvusvahelise Euroopa arhitektuuri õppekava
Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis avataval magistritasemele mõeldud õppekaval on võimalik teadmisi omandada Eesti, Portugali, Israeli, Saksa, Austria ja Sloveenia tuntud arhitektide juhendamisel ning õpe on projektipõhine.
Õppekava põhineb projektipõhisel õppel, mille raames koostavad tudengid kahe aasta jooksul kaheksa suuremahulist linnaehituslikku ja arhitektuurset projekti ning kolm uurimustööd. Viimane semester on planeeritud lõputöö kirjutamisele.
Magistrikursuse edukalt läbinud saavad topeltdiplomi: TTÜ-st Euroopa arhitektuuri tehnikateaduste magistri ja Lissaboni ülikoolist arhitektuurimagistri diplomi.
Lisaks nimetatud ülikoolide uutele õppekavadele avatakse uus õppesuund ka Infotehnoloogia kolledžis, kus alates sügisest on võimalik inglise keeles õppida küberturbe erialal.