Riigikogu konverentsisaalis toimus teisipäeval seminar «Pariisi kliimakonverents – kellele võimalus, kellele väljakutse?», kus arutati, kas ja kuidas võiks üleminek puhtamale majandusele mõjutada majanduskasvu ning tuua kasu nendele riikidele, kes on kliimamuutuste vastases võitluses esirinnas.
Seminari korraldasid keskkonnaministeerium, riigikogu keskkonnakomisjon, Prantsuse suursaatkond ja Taastuvenergia Koda.
Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu ühe kraadi võrra ning teadlased väidavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel kaks kuni 6,3 kraadi juhul, kui kliimamuutuste vastu aktiivselt ei võidelda, teatas keskkonnaministeerium.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil Pariisis loodetakse jõuda uue kliimakokkuleppeni, mis võimaldaks hoida ülemaailmset keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla kahe kraadi.
SEMINARI KAVA
14.00 Eesti riigi roll ja ootused Pariisi kliimakonverentsil – keskkonnaminister Marko Pomerants
14.10 Kas ambitsioonikas kliimakokkulepe Pariisist on Eestile võimalus või väljakutse? – riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra
14.20 Rahvusvahelise kliimakokkuleppe põhiprobleemid Pariisi kliimakonverentsi eel – Prantsuse suursaadik Eestis Michel Raineri
14.30 Noorte sõnum kliimapoliitikast – MTÜ Mondo esindaja Mihkel Kaalep
14.50 Mida ootavad keskkonnaorganisatsioonid Pariisist? – Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman
15.10 Nõudlik kliimapoliitika – võimalus ettevõtjatele? – AS Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus
15.30 Kas maailmamajandus on jõulisemaks kliimakokkuleppeks küps? – Eesti Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik
16.00 Paneeldiskussioon «Kuidas pöörata nõudlikum kliimapoliitika väljakutsest võimaluseks?» – Marko Pomerants, Rainer Vakra ning riigikogu liikmed Keit Pentus-Rosimannus, Arvo Sarapuu ja Artur Talvik