Ministeerium: turvaaugud muudavad vangide internetikasutamise julgeolekuriskiks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
21. jaanuar 2016 17:09
FOTO: Scanpix

Justiitsministeerium peab vangidele interneti kasutamise võimaldamist suureks julgeolekuriskiks, kuna kindlaksmääratud veebilehtedele ligipääsu võimaldamine ei taga, et kinnipeetavad ei pääse turvaauke kasutades ka teistesse internetikeskkondadesse.

Justiitsministeerium märkis 2009 aastal eluaegse vangi Romeo Kalda internetikasutamise vaidluse arutelul riigikohtule edastatud seisukohas, et limiteeritud internetikasutuse väärkasutust ei saa välistada.

«Tuginedes Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) erialaspetsialistide seisukohale, siis iga üksiku veebilehekülje kasutamine toob kaasa riskid, mis tekivad infotehnoloogilistest võimalustest. Täielikult ei ole võimalik välistada, et kinnipeetavad ka limiteeritud Interneti kasutust ei väärkasutaks. Võib juhtuda, et leheküljel esinevad turvaaugud, lehekülge haldav administraator on teinud lehel muudatusi või internetilehekülg satub välise rünnaku alla,» seisab ministeeriumi seisukohas,

Samuti on ministeeriumi teatel võimalik infotehnoloogiliste rakenduste kaudu tagada see, et maha ei jää ühtegi märget selle kohta, milliseid lehekülgi ja millal külastati. «Turvaaukude leidmine ja parandamine on komplitseeritud eriti juhtudel, kui Interneti-lehekülge haldavad riigiasutuste või muude asutuste erafirmadest koostööpartnerid (näiteks riigikogu või Euroopa Nõukogu infotalitsuse veebilehekülg),» nentis justiitsministeerium.

Justiitsministeerium tõdes, et infotehnoloogiliselt on võimalik piirata nendelt lehekülgedelt hargnevate linkide kaudu teistele lehekülgedele pääsemist, millele ligipääsu Romeo Kalda taotleb,  näiteks riigikogu või õiguskantsleri veebileht.

«Kuid teistele lehekülgedele pääsemist ei ole võimalik täielikult välistada, näiteks on veebilehe administraator olnud hooletu või pahatahtlik,» leidis justiitsministeerium ja lisas, et seda võib juhtuda enamiku riigiasutuste lehti haldavate erafirmadega.

Ka märkis justiitsministeerium, et foorumites ja küsitlustes osalemist on võimalik blokeerida, kuid see nõuab palju aega ja ei taga seda, et veebileheküljel jääksid korrektselt edasi toimima teised funktsioonid, mis peaksid olema kinnipeetavale lubatud.

«Keskmiselt kulub RIKi administraatoril ühe veebilehekülje ülevaatamiseks, keelatud funktsioonide kinnipanemiseks ja kontrollimiseks 5-8 tundi. Piiranguid tuleb regulaarselt kontrollida. Üksnes Eesti riigiasutuste ja avalik-õiguslike asutuste veebilehekülgedele kinnipeetavate juurdepääsu võimaldamine tähendaks seda, et kolmandik RIKi administraatoritest tegeleks ainult selle tööga, mis ilma lisafinantseeringuta ei ole mõeldav. Euroopa kontekstis ei ole võimalik kõiki lehekülgi tuvastada, tekivad ka keeleprobleemid,» selgitas justiitsministeerium riigikohtule.

Ka märkis ministeerium, et isegi kasutajakontode olemasolul ei ole osal juhtudel Internetis tehtavad toimingud tuvastatavad.

«Kasutajakonto loomine ja haldamine on märkimisväärne töö, kuna kinni peetavaid isikuid on ligikaudu 3600-3700 (praegu on vangide arv Eestis alla 3000 – toim.) Riigil tekivad lisakulud ka seetõttu, et tuleks hankida juurde arvuteid ja IT-tugipersonali. Eeltoodu tähendaks vähemalt ühe isiku tööd Tartu vanglas, ühe isiku tööd Viru vanglas ja kahe isiku tööd Tallinna vanglas, Murru vanglas ja Harku vanglas,» selgitas justiitsministeerium.

Euroopa Inimõiguste Kohus leidis teisipäeval, et Eesti riik on rikkunud teatud veebilehtedele ligipääsu piirates eluaegse vangi Romeo Kalda inimõigusi. Justiitsministeerium ja välisministeerium kaaluvad otsuse vaidlustamist Euroopa Inimõiguste Kohtu 17-liikmelises suurkojas.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL