Olen meeldivalt üllatunud, hüüatas professor Marju Lauristin neljapäeval riigikogu ees seistes, kui lõppes istung, kus arutati tähtsa riikliku küsimusena Eesti inimarengu aruannet.
«Mäejutlus»
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
20. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllatunud näisid olevat ka riigikogu liikmed ise, kes Lauristini ettekannet üksmeelselt kiitsid. «Teie sõnavõtt ja vastused on nagu peaministri kandidaadi kõne,» tunnustas Urmas Reinsalu.
Enamik Toompea vaidlustest jääb komisjoniuste taha, avalik infotund sisaldab peamiselt poliitilist demagoogiat. Nii kujundavadki parlamendi mainet poliitilised lobasuud ja priiskajad – pole siis ime, et avalikkus peab riigikogu kummitempli sünonüümiks. Seekordse istungi õhkkond meenutas aga õpetaja ja teadmishimuliste õpilaste hoogsat seminari. Lauristin näitas talle omaselt head lektorioskust, pareerides kindlalt ka paar katset tuua mängu päevapoliitiline ärapanemine.
Sestap jagasid üllatust needki, kes istungit teleri või interneti vahendusel jälgisid. Sest nii tarka sisulist juttu on võimumäelt harva kostnud. Aga ega Lauristini eksamile olegi mõtet mütsiga lööma minna.