Kui koostööd Itaaliaga pagulaste ümberpaigutamiseks on seni takistanud infopuudus, siis Kreeka on suutnud mõne nädalaga esitada Eestile esimesed ümberpaigutatavate toimikud, mis sisaldavad ka piisavalt informatsiooni.
Kreeka pakub Eestile esimesi pagulasi (4)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
19. veebruar 2016, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia on Eestile ümberasustamiseks pakkunud kaheksat põgenikku Eritreast, kelle tausta kindlaks tegemisega on seni olnud raskusi. Seetõttu pole Eesti Itaalialt endiselt ühtegi põgenikku vastu võtnud.
«Materjalid ei ole piisavalt täielikud, isikuandmetes on puudujääke. Palju elementaarseid asju on puudu, mille põhjal üldse otsustada, kas on julgeolekuoht. See on asi, mida me palume, et Itaalia täiendaks,» kommenteeris siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.
Mullu novembrist Itaaliasse läinud sideohvitser Priit Põdra sõitis veebruari algul edasi Kreekasse, kus ta täidab samu ülesandeid nagu Itaalias. Ta peaks looma kontakte, mille kaudu saavad Eesti ametiasutused võimalikult palju informatsiooni ümberpaigutatavate kohta.
Toimikud sisaldavad vajalikku infot, neile on lisatud taustamaterjalid, mis võimaldavad koguda isiku päritolu ja tausta kohta infot.
Kreekas on seni läinud asi libedamalt kui Itaalias.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatusebüroo juhataja Margit Ratnik kinnitas, et Põdra on jõudnud lühikese ajaga luua hea koostöövõrgustiku. «Ta on loonud sidemed Kreeka asüüliteenistusega, Kreekas resideeruvate erinevate liikmesriikide sideohvitseridega ja rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooniga IOM. IOM on partner, kes korraldab ümberpaigutatavate isikute EL liikmesriikidesse toimetamisega seotud korralduslikud ja transpordi küsimused,» kirjeldas Ratnik. Lisaks on Eesti sideohvitser külastanud Kreekas Lesbose saarel asuvat tulipunkti.
Põdra kinnitas Postimehele, et Eesti on juba teatanud Kreekale valmidusest põgenikke ümber paigutada ja esimesed ümberpaigutamist ootavate inimeste toimikud on samuti Eestile antud.
Kui Itaalia puhul oli probleemiks puudulik taustinfo, siis Kreeka puhul selle üle ei kurdeta. «Toimikud sisaldavad vajalikku infot, neile on lisatud taustamaterjalid, mis võimaldavad koguda isiku päritolu ja tausta kohta infot. Eesti kontrollib hoolega meile pakutavate inimeste tausta ning varjupaiga saajate ümberpaigutamine Kreekast Eestisse toimub selliselt, et võimalikud julgeolekuriskid oleks maandatud,» kommenteeris Põdra, kes loodab, et ümberpaigutamise protsess suudetakse Kreekaga kiiremini käivitada.
PPA on otsustanud, et Põdra põhitöökoht hakkabki olema Kreekas. Välja on kuulutatud konkurss ka teise sideohvitseri leidmiseks, sest vajalik on kohalolu ikkagi ka Itaalias. Kandideerimise tähtaeg on 29. veebruar.
Eesti on Euroopa Liidule lubanud, et võiks kahe aasta jooksul vastu võtta kuni 550 põgenikku, kuid tegelikult ollakse valmis kahe aasta jooksul võtma vastu 329 põgenikku nii Itaaliast kui ka Kreekast.
Samal ajal taotles Eestis möödunud aastal rahvusvahelist kaitset 226 inimest, kes olid siia saabunud iseseisvalt. Neist sada on saanud Eestis rahvusvahelise kaitse, varjupaiga või elamisloa pereliikmetele. 59 neist olid ukrainlased ja 12 sudaanlased. Kaitse said ka Venemaa ja Sri Lanka kodanikud ning Jeemeni, Eritrea ja Afganistani kodanik.