Homsest, 1. märtsist jõustuvad seadusesätted, mis lubavad kohtul jätta elatisraha võlgu jäänud inimese juhiloata või peatada võlgniku jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse.
Homsest hakkavad kehtima elatisvõlglaste survemeetmed (6)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
29. veebruar 2016, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neid sätteid tohib rakendada võlgnike puhul, kes on ilma mõjuva põhjuseta jätnud lapsele elatise maksmata. Samuti saab kohtutäitur õiguse arestida autoliisingu või laenu makseid, mida elatisvõlgniku eest teevad kolmandad isikud.
«Loodan väga, et uutel reeglitel on tugev ennetav mõju ja et elatisvõlgnike read hakkavad kahanema. Vanematel, kes ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust, tuleb nüüd arvestada sellega, et riigil on tõhusamad hoovad elatise kättesaamiseks,» ütles riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt.
Samas annab seadus tema kinnitusel kohtule ka üsna laia kaalutlusõiguse, sest juhtumeid on väga erinevaid. Ka ei jõustu juhiloa või mõne muu õiguse peatamise otsus koheselt. Kui võlgnik tasub esimese makse 30 päeva jooksul või lepib kokku maksegraafikus, jäävad talle load alles. «Tasub rõhutada, et sõiduki juhtimisõigust ei saa peatada, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt elatist tasuda,» ütles Anvelt.
Juba sügisel suurenesid oluliselt kohtutäiturite õigused ja kohustused, kel tuleb regulaarselt võlgnikega suhelda ning uurida nende sissetulekute seisu. Kui muu ei aita, peab täitur võlgniku eluruumid ja kinnisvara läbi otsima, et leida sealt vara, mida arestida ja maha müüa, lisas Anvelt.
«Elatise maksmisest teadlikult kõrvale hoidmine on hooldusõiguslike küsimuste kõrval üks peamine probleemteema. Seega on väga positiivne, et elatisvõlglaste survemeetmetega lahendatakse praktikas kerkinud probleeme ja tuuakse selgus küsimustes, mis on siiani olnud lahendamata,» kommenteeris lastekaitse liidu juht Martin Medar.
Veel tõi ta positiivsena esile, et lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele ning seejuures lapse elatisnõue ei aegu enne kui laps on saanud täisealiseks või 21- aastaseks, kui ta jätkab õpinguid põhi-, kesk-, kutse- või kõrgkoolis.
Eestis on üle 8000 teadaoleva elatisvõlglase, kes on kokku oma lastele võlgu 14,6 miljonit eurot. Iga aasta lisandub neid pisut üle tuhande, samas suletakse ka nende laste toimikuid, kes saavad täisealiseks.