Stoicescu: Islamiriik on pesuehtne kuritegevus (2)

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Alatalu ja Kalev Stoicescu BNS Live vestlusringis
Toomas Alatalu ja Kalev Stoicescu BNS Live vestlusringis Foto: Eero Vabamägi

Islamiriik on pesuehtne kuritegevus, millele nad ise on andnud religioosse varjundi juurde, kuid meie peame seda võtma eelkõige kui tõsist kuritegevuse liiki, mille vastu võidelda, sõnas endine diplomaat Kalev Stoicescu BNS Live vestlusringis Brüsseli terrorirünnakute põhjuste ja tagajärgede üle arutledes. 

Kalev Stoicescu leidis, et Brüsseli plahvatused oli julgeolekuteenistuste poolt mahamagatud asi. «Oli ju teada, et eeskätt Maalbeeki linnaosa Brüsselis oli samade terroristide pesa, kuhu Belgia politsei ja muud eriteenistused ei julgenud oma ninagi pista, seega ka see, et Brüssel võib muutuda järgmiseks sihtmärgiks. Kahtlemata see oli üks maha magatud asi. Belglased ei võtnud terrorismivastast võitlust nii tõsiselt kui Prantsuse julgeolekuteenistuse,» leidis ta.

Välispoliitika kommentaator Toomas Alatalu ütles, et tema jaoks tuli suurem ohusignaal möödunud reedel, kui kätte saadi üks Pariisi rünnakute peakorraldajatest. Ta imestas, kui Belgia peaminister seejärel selgitas prantslastele, et neil on kolm kuud aega teda välja anda, sel mehel on omad õigused. «See viitas, et Euroopa Liit tervikuna, sealhulgas Belgia ei ole veel aru saanud, et Euroopa Liit on sõjas. Seda ütles nüüd lõpuks välja Prantsuse peaminister. Kui on sõjaolukord, siis rahuaja määratlused, et meil on aega kolm kuud, enam ei toimi,» leidis Alatalu.

Ta lisas, et samuti on ka Eestis olemas kaitseväe kasutamise reeglid rahuajal ja sõjaaajal. Ta meenutas, et 29. juunist 2014 on Islamiriigi näol olemas selge keskus, kes seda terrorisõda dikteerib, tal on oma terrorivõrgustikud. «Kui äsja lepiti kokku, et sõda Süürias tuleb lõpetada, aga samas jätkame sõda ISISega, siis Islamiriik saabaru, et ta lõpuks hukkub, aga seni, kuni suudab, annab ta vastulööke.»

Vestlusringi juhtinud Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski küsis, kas Euroopas ei peaks olema ühesugune julgeolekutase, sest siiani on näha, et riikide kaupa võetakse terrorismivastast võitlust erinevalt. «Ka Eesti kohta on öeldud, et meid oht ei ähvarda. Kui kuskil on kaitse nõrgem, siis loomulikult terroristid sihivad seda,» arutles Bahovski.

Stoicescu leidis aga, et ühesugust taset ei saavutata kindlasti. Küll aga peaks rohkem koostööd tegema, infot vahetama ja seda ka paremini tõlgendama.

«Need on kaks eri asja: kas mul jookseb kodus kraanist vett või naaber lärmab? Võime panna piirid kinni, aga kust tuleb kindlus, et sellega äärmuslus lakkab?»

«Islamiriik on rämpsriik, kui seda üldse riigiks võib nimetada. See on pesuehtne kuritegevus ja hirmutamine, nemad on andnud sellele religioosse varjundi juurde. Kuid meie peame seda võtma eelkõige kui tõsist kuritegevuse liiki, mille vastu võidelda, sellele ei tohi religioosset varjundit anda, muidu hakkab see mõjutama meie pagulaspoliitikat,» ütles Stoicescu.

Ta nentis, et Euroopa riigid ei ärka selle teadmisega tervikuna, vaid ükshaaval, sõltuvalt sellest, kes on juba kannatada saanud.

Piirid kinni?

«Ei ole kahtlustki, et Brüsselis toimunu annab ainest igasugu äärmuslastele. Kas me peaksime piirid kinni panema?» küsis veel Bahovski.

Stoicescu oli selle vastu. «Need on kaks eri asja: kas mul jookseb kodus kraanist vett või naaber lärmab? Võime panna piirid kinni, aga kust tuleb kindlus, et sellega äärmuslus lakkab? Neid seostades tekitame negatiivset sünergiat ja teeme asjad enda jaoks veel keerulisemaks,» arvas Stoicescu. «Pigem peame moslemikogukondi paremini integreerima, sest neid me ju Euroopast välja ei aja. Iseasi, mis uutest saabujatest saab.»

Endine diplomaat rõhutas, et me ise oleme inimesed ja peame suhtuma ka põgenikesse samuti kui inimestesse. «Me peame suhtuma tõsiselt nendesse, kes on tulnud sõja jalust.»

Toomas Alatalu oli aga teist meelt: «Minu jaoks pole selles midagi halba, kui me taastame kasvõi ajutiselt pistelise kontrolli piiril – nagu siis, kui Obama käis Eestis. Absoluutselt vaba liikumine on ülepaisutatud luksus,» leidis Alatalu, kes lisas, et praegu on ju näha, et Eesti oma piiri hoiab nii korralikult, aga tegelikult ei tööta Euroopa lõunapiir.

Stoicescu rõhutas aga, et igasuguste müüride ehitamine ei lahenda probleeme, ehitatagu kasvõi Hiina müür.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles