Eestis on Norra ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetused tuntud kui n-ö pehmeid väärtusi edendavad toetused, mis on muutnud elu Eestis märksa inimväärsemaks. Norra ja EMP toetuste kogumahtu ei saa võrrelda Euroopa Liidu struktuurivahenditega, kuid sellegipoolest etendavad Norra ja EMP toetused nii ühiskonna arendamisel kui ka riikide partnerlussidemete edendamisel olulist rolli.
Euroopa Liiduga liitumisel tekkis Eestil võimalus taotleda Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi, mille peamine eesmärk on majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine teiste Euroopa Liidu riikidega ning kahepoolse koostöö arendamine doonorriikidega: Norra, Island ja Liechtenstein. Eesti on saanud kasutada Norra ja EMP kahe perioodi toetusi aastail 2004–2009 ja 2009–2014. Käimas on juba ka perioodi 2014–2021 planeerimine. Igal perioodil on Eestile eraldatud toetuste maht kasvanud – perioodil 2004–2009 oli see 30,7 miljonit eurot, perioodil 2009–2014 tõusis toetus 44 955 000 euroni ning uuel perioodil planeeritakse toetuste mahuks 56,76 miljonit eurot.
Kui võtta fookusesse viimane lõppev periood ehk 2009–2014, siis meie lähinaabid Läti ja Leedu said Norra/EMP toetusi vastavalt 73 ja 84 miljonit eurot, mis moodustas nende SKPst vastavalt 4,1% ja 4,7%"
Võrdluseks – Eestis moodustas toetuste maht perioodil 2009–2014 2,7% SKPst.
Teaduskoostöö raames on näiteks Tartu Ülikool teinud väga edukat koostööd Bergeni Ülikooliga Norras. See on mõlema riigi teadlaste koostööd paljuski parandanud ning arendanud teaduspõhiseid teadmisi. Edukas ja eelkõige kasulik projekt on olnud ka Eesti ja Norra ujumisliitude koostöö, mille põhjal tõlgiti eesti keelde praktilise ujumise algõpetuse raamat «Õpime ujuma», millesse on kokku kogutud parimaid ujumisõppe praktikaid kogu maailmast. Samuti viidi toetuse raames läbi mitmeid ujumiskoolitusi üle Eesti.
Olulisel kohal on olnud laste arengu toetamine. Näiteks on oluliseks peetud kiusamisvaba kooli ja lasteaia projektide toetamist, laste vaimse tervise parandamist ning kaasatavust haridussüsteemis.
Tähelepanuta ei saa jätta Mõisakoolide programmi projekte, mille raames renoveeriti üle Eesti väga paljud mõisakoolid. Toetusrahad andsid võimaluse mõisakoolides jätkata hariduse andmist ja säilitada väärilisel moel ajalooliselt olulisi hooneid.
Näiteid EMP/Norra toetuste abil ellu viidud projektidest on enam kui küll. Kuid mis kõige olulisem – need toetatud projektid on muutnud elu meie ümber inimväärsemaks, sest ühiskonnas on pehmed väärtused tähtsad ega kao kuhugi. Seetõttu on oluline märgata valdkondi, mis vajavad arendusabi ja kuhu lisaks riiklikele ressurssidele võiks panustada kiiremate arengute tagamiseks väliseid vahendeid, mis EMP ja Norra toetuste näol on Eestil tänuväärselt ka olemas.