Eelmisel kuul omajagu kriitikat saanud haridusminister Mailis Repsi plaan anda mõnele vene koolile keelenõudest kinni pidamisel vabamad käed ei ole veel õiget hoogu sisse saanud.
Tallinnas tahab õppekeele erandit kolm, Narvas mitte ühtegi kooli (1)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
31. märts 2017, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruari algul teatas Reps, et kui mõni vene kool peaks õppekeele erandit taotlema, siis tõenäoliselt nad selle ka saaksid. Jutt käis ministeeriumi plaanitavast pilootprojektist, milles osalevad vene koolid ei pea ilmselt gümnaasiumiastmes kinni pidama senisest 60-40 keelenõudest, kuid peavad jõudma kõrgemale keeletasemele, kui seni on nõutud.
Veebruaris ei olnud ministeeriumi lauale jõudnud ükski taotlus. Projektis osaleda soovivate koolide hoolekogud peaksidki oma taotlused esmalt saatma omavalitsusele. Ministeeriumi plaan oli kõigepealt taotlused ära oodata ja seejärel, märtsis-aprillis paberile panna projekti esialgne kontspetsioon.
Kui palju koole erandit tahab?
Ligi kaks kuud hiljem, märtsi lõpus on seis järgmine: ministeeriumile pole laekunud ühtegi taotlust ja ametlik kontseptsioongi pole valmis. «Praegu oleme äraootaval seisukohal,» ütles haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar Postimehele.
Kuna esialgu oli jutt, et tõenäoliselt tahavad osaleda Tallinna ja Narva koolid, otsustasime kahest linnast uurida, kui palju taotlusi nad koolidelt on saanud.
Narva linnavalitsusest öeldi Postimehele, et neile pole ühegi kooli taotlust laekunud. Tallinna linnavolikogu töölauale on jõudnud kolm taotlust valitsuselt õppekeele erandi taotlemiseks. Sellise ettepaneku on teinud Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ja Lasnamäe Gümnaasiumi hoolekogud.
Käosaar nentis, et ehkki ametlikku kontseptsioonidokumenti veel pole on põhimõtted pilootprogrammis osalemiseks jätkuvalt samad. «Eesmärk peab olema innovaatiliste lähenemiste juurutamine õppimises, et parandada koolilõpetajate eesti keele oskust,» ütles ta.
«Selge on see, et igas koolis oleks lähtetase erinev ning iga kooliga töötatakse välja oma programm, kus on määratud sammud, kuidas tugevdada eesti keele õpet konkreetses koolis ja tagada koolilõpetajate C1 keeletaseme saavutamine,» lisas Käosaar. Ministeeriu koordineerib programmi elluviimist ja toetab pilootprogrammis osalevaid koole, pakub igale koolile individuaalset tuge ja nõustamist.