/nginx/o/2015/03/23/3895379t1ha265.jpg)
Viimase aja diplomaatilised ebakõlad Eesti ja Venemaa vahel on jõudnud rahvusvahelisse meediasse – viimati kirjutas Vene konsulite Eestist välja saatmisest reedeõhtune Norra ajaleht Dagbladet.
Eesti-Vene diplomaatilised ebakõlad jõudsid rahvusvahelisse meediasse (2)
27. mai 2017, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suhted kahe riigi vahel on terve rea spionaažijuhtumite tulemina pingestunud. Selle kuu jooksul mõisteti Eestis elavale venelasele spionaaži eest viieaastane vanglakaristus,» kirjutab Dagbladet ja toob juhtumi põhjusena välja Venemaa relvajõudude kindralstaabi luurepeavalitsusele (GRU) vahendatud info.
Ajalehe sõnul sai sündmuste jada jätku reedel, kui Eesti välisministeerium kinnitas infot kahe Vene diplomaadi väljasaatmisest. Dagbladeti teatel ei soostunud välisministeerium diplomaatide kojusõidu põhjust täpsustama.
Reede õhtul kutsus Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov vastama Eesti otsusele saata riigist välja kaks Vene diplomaati korralikult ja nii, et see oleks õpetuseks ka teistele riikidele.
«Mida me peaks tegema? Reageerima korralikult ja selliselt, et see ei jätaks ruumi vastusüüdistustele, kuid samas nii, et see annaks sõnumi ka teistele,» ütles Kossatšov uudisteagentuuri Interfax teatel.
Kossatšovi sõnul on kahe Narva peakonsulaadi töötaja väljasaatmine Eesti valitsuse Vene-vaenuliku poliitika järjekordne samm. Tema hinnangul on sellise poliitika eesmärgiks Venemaa ärritamine, pingete kruvimine ja Venemaa-poolsete vastumeetmete provotseerimine.
Eelmine spionaažijuhtum jõudis kulminatsiooni 8. mail, kui Harju maakohus mõistis kokkuleppemenetluses viieks aastaks vangi 30-aastase Venemaa kodaniku Artjom Zintšenko, kes tegi ebaseaduslikku koostööd Venemaa eriteenistusega GRU ja pani sellega toime Eesti-vastase kuriteo.
Kaitsepolitsei tabas Zintšenko tänavu 9. jaanuaril. Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi värbas GRU mehe 2009. aastal ja alates 2013. aastast kuni kinnipidamiseni osales ta aktiivselt Eesti julgeoleku kahjustamisele suunatud GRU agentuur-operatiivtöös.
Zintšenko sai Eesti vastu suunatud salajase koostöö käigus ülesandeid GRU töötajatelt. Peamiselt oli tema ülesanne koguda teavet riigikaitseliste objektide ja elutähtsat teenust tagavate objektide kohta Eesti territooriumil, aga ka näiteks kaitseväe ja Kaitseliidu ning liitaste tehnika liikumise kohta Eestis. Samuti sai Zintšenko ülesandeid hankida GRU-le Eestist soovitud esemeid, näiteks sidevahendeid.