/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2017/08/09/6974011t1h8182.jpg)
Niinimetatud Savisaare protsessi tänane istungipäev sai otseblogi teinud ajakirjanike jaoks ootamatu lõpu, kui kohtunik keelas ühe kaitsja taotlusel saalist otseinfo edastamise. «Kohtunik on kohtuistungi peremees,» kommenteeris sellist käiku justiitsminister Urmas Reinsalu, kes ei kahelnud, et seesuguse otsuseni viisid objektiivsed kaalutlused.
Sellekohase taotluse - otseblogide keelamise - tegi täna kohtus vandeadvokaat Aivar Pilv. Ta märkis, et otseblogi pidamine on sisuliselt istungiprotokolli meedias avaldamine ja nii see ei tohiks olla. Pilv rääkis, et ta loeb meediast kohtuprotsessi sisuliselt üheminutilise hilinemisega nagu kohtuistungi protokolli, kuigi tegeliku kohtuistungi protokolliga saab tutvuda alles pärast istungit.
Tema hinnangul saab istungit vabalt kajastada ka ilma otseblogita. «Mitme meediaväljaande kodulehelt võib lugeda, mida mingil minutil öeldi.» Vandeadvokaat lisas, et kohtusse peaks tulema üle 140 tunnistaja.
Ehkki riigprokurör Steven-Hristo Evestus vaidles talle vastu, leidis kohus, et vahetu blogi pidamine võib ausa ja õiglase kohtupidamise nõuet rikkuda. Kohtunik põhjendas otsust ka sellega, et tunnistajad ei peaks saama lugeda eelnevate tunnistajate ütlusi kodus diivanil.
Tänases Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» uuriti ka justiitsminister Urmas Reinsalult, mida tema arvab sellest, et kohtunik keelas ajakirjanikel kohtusaalist info edastamise otseblogide kaudu.
Ministri sõnul on kohtuvõim igal juhul sõltumatu. «Ja kohtunik on kohtuistungi peremees,» lisas Reinsalu.
Minister märkis, et kohtunik peab kohtumenetlust korraldama nõnda, nagu tema arvates on kõige mõistlikum ja seejuures tagama, et asja menetlemine oleks objektiivne. «Loomulikult mõistan ma avalikkuse huvi – see on dramaatiline ja seal on palju kirgi ja uudisväärtust pakkuvaid asju. Eks kohtunikul olid kindlasti objektiivsed kaalutlused ja kohtupidamise eesmärk pole meediahuvi, vaid siiski tõeni jõudmine,» sõnas Reinsalu.
Sama küsimus on sätestatud ka kriminaalmenetluse seadustikus:
§13. Kohtuistungi talletamise piiramine
(1) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni on istungisaalis viibijal lubatud teha kirjalikke märkmeid.
(2) Muid vahendeid võib kohtuistungi talletamisel kasutada vaid kohtu loal.
(3) Kinnisel kohtuistungil võib kohus lubada vaid kirjalike märkmete tegemist.
Postimees on varem kirjutanud, miks võib otseblogi õiglast kohtupidamist tõepoolest segama hakata. Vandeadvokaat Jaanus Tehver rääkis oktoobris Postimehele, et meedia juurdepääsul kohtuistungitele on õiguskorras oluline roll, kuivõrd see teenib avalikkuse õigust teabele ning ajakirjandusel on oluline roll ka kohtumenetluse käigus toimuva selgitamisel avalikkusele
Samas aga on tema sõnul oluline mõista, et kohtuistungi avalikkuse põhimõte on seotud ka selliste isikute juurdepääsuga kohtumenetlusele, kes ei ole konkreetses kohtuasjas menetlusosalised. Ehk teisisõnu, kohtuistungi avalikkuse põhimõte iseenesest ei saa õigustada seda, et ka konkreetse kohtuasja tunnistajad võiksid igal ajahetkel kohtusaalis toimuvat jälgida.
«Tunnistajate puhul on äärmiselt oluline, et nende ütlused kohtus rajaneksid nende enda poolt vahetult tajutud teadmisele asjassepuutuvatest faktidest ning et nad oleksid võimalikult vähe mõjutatud sellest, mida potentsiaalselt samade faktide kohta räägivad teised isikud,» rääkis vandeadvokaat läinud aasta lõpus.
«Kui tunnistaja kuuleb või loeb enne ise kohtus ütluste andmist seda, mida asja kohta räägivad teised isikud, siis kahandab see tunnistaja võimet neutraalselt ja moonutusteta kirjeldada enda poolt tajutut ning järelikult ka tunnistaja ütluste usaldusväärsust,» selgitas ta lisaks.
Sellest tulenevalt ongi tema sõnul kohtumenetluses kehtestatud reeglid, mis peaksid välistama kohtusaalis toimuva jõudmise tunnistajani enne seda, kui ta asub kohtus ütlusi andma. «Lisaks sellele võib kohtuistungil toimuva n-ö otseülekanne meedias takistada õigusemõistmist, näiteks tunnistajatele täiendava «esinemisstressi» panemisega,» märkis Tehver.
Tehver tõdes, et probleem, mida riigikohus on oma hiljutises otsuses ka põhimõtteliselt välja toonud, seisneb selles, et kohtumenetluse avalikkuse põhimõte tänaste reeglite kontekstis võimaldab kohtuistungil viibijal teha märkmeid ja neid ka sisuliselt reaalajas või äärmiselt lühikese ajalise viivitusega väljaspool kohtusaali viibijatele kättesaadavaks teha, välja arvatud kinnise kohtuistungi korral.
Seega ei saa välistada, et vastavas kohtuasjas veel üle kuulamata tunnistajad saavad operatiivselt detailset teavet istungil toimuva kohta. «Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on seega tekitanud olukorra, kus peab küsima, kas tunnistajate mõjutamise vältimiseks on tänased reeglid, mis pärinevad praeguste tehnoloogiliste võimaluste eelsest ajast, piisavad või mitte. Riigikohus ütles otse välja, et selle üle peab otsustama seadusandja,» sõnas Tehver.
Vandeadvokaat osutas, et küsimus kohtusaalides toimuva meedias kajastamise viisist ja piirangutest on aktuaalne kogu maailmas ning erinevates riikides kasutatakse erinevaid lähenemisi ja kõikvõimalikele piirangutele leidub nii poolt- kui vastuargumente. «Diskussioon antud teemal on kahtlemata vajalik, sest lihtsaid ja probleemivabu lahendusi siin tõenäoliselt polegi,» märkis ta. Loe veel.