Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et jälitustoimingust teavitamise kord on vastuolus põhiseadusega, kuivõrd praegune regulatsioon annab võimaluse jälitusest teavitamist ilma tungiva põhjuseta liigselt edasi lükata.
Teder: riigikogu peaks muutma jälitustoimingust teavitamise korda
17. mai 2011, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtiv kord ei näe ette süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ja osas, mis võimaldab teavitamise edasilükkamise tulemusel jätta isiku jälitamisest üldse teavitamata, teatas õiguskantsleri kantselei.
Indrek Teder saatis täna riigikogule ettepaneku viia seadustes jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli kord põhiseadusega kooskõlla.
Seaduse kohaselt tuleb jälitustoimingust viivitamata teatada isikule, keda on jälitatud (nt kuriteos kahtlustatav), ning isikule, kelle perekonna- või eraelu on jälitustoiminguga riivatud (nt pealtkuulatava isiku vestluspartner).
Prokuröri või jälitusasutuse juhi loal võib jälitustoimingust teatamise edasi lükata muu hulgas kriminaalmenetluse kahjustamise, kuritegevuse soodustamise ja jälitustegevuse kahjustamise ärahoidmiseks.
Tederi hinnangul kaasneb praeguse korra kohaselt oht seaduse liiga laiaks tõlgendamiseks ja meelevaldseks kohaldamiseks, kus isiku teavitamise edasilükkamine ei pruugi olla piisavalt põhjendatud.
Õiguskantsleri sõnul peab kontroll jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle olema piisav ja tõhus, et välistada üksikjuhul isiku põhiõiguste kaitsega vastuolus olevad väärtõlgendused ning riigi omavoli.
Jälitamine võib riivata põhiõigusi
Ta lisas, et jälitustegevuse kui isikuandmete salajase kogumise, kasutamise ja säilitamisega sekkub riik inimese erasfääri ning võib riivata isiku mitmeid erinevaid põhiseadusega tagatud õigusi ja vabadusi. Näiteks võib see riivata perekonna- ja eraelu puutumatust, õigust sõnumisaladusele, kodu puutumatust, samuti informatsioonilist enesemääramisõigust, mis tähendab isiku võimalust ise otsustada, kas ja millises ulatuses tema kohta käivaid andmeid töödeldakse.
Teder tõi välja, et kui isikut jälitamisest ei teavitata, ei saa inimene oma õigusi kaitsta, sh pöörduda ka kohtusse. Sealjuures võivad isiku õigused ja vabadused saada rikutud kas jälitamisel või jälituse abil saadud info säilitamisel, kasutamisel või muul töötlemisel. «Seega on isiku teavitamine oluline meede vältimaks jälitustoimingute põhjendamatut kasutamist.»