Kuigi Liibanon on oma piirkonnas suhteliselt ohutu ja stabiilne kant, soovitaksin ma Bekaa orgu reisivatel inimestel siiski olla äärmiselt valvas ja mitte kalduda kõrvale peateedest, ütles rahvusvahelise julgeolekufirma AKE analüütik Alan Fraser telefoniintervjuus Postimehele.
Kui te vaatate praeguseks teadaolevat infot, siis milline võiks olla teie versioon sellest, kuidas Eesti ratturid vabastati?
Praeguseks väljastatud info põhjal on päris raske öelda, mis olid täpselt röövijate motiivid. Juba algusest peale paistis, et neil ei ole poliitilist motiivi, ja nad ei väljendanud ka seda, et nad oleksid mingi rühmituse või ideoloogiaga seotud.
Mistõttu praegu on üsna keeruline öelda, mis nende motiivid olid. Need võisid olla pigem pragmaatilised ja võib-olla isegi ka lunarahanõue, kuigi ka selle kohta pole infot tulnud.
Aga kuidas võis see vabastamine reaalselt aset leida?
Ka seda on raske öelda. Koht, kust pantvangid kätte saadi, polnud väga kaugel sellest, kus nad rööviti. Me ei tea, kas nad viidi vahepeal üle piiri Süüriasse ja toodi siis tagasi või viidi lihtsalt kümme kilomeetrit edasi lähedalasuvasse linna.
Kuid tundub, et pantvangide asukohta ei muudetud, ning on raske uskuda, et kohalikel julgeolekujõududel polnud selle kohta rohkelt oma infot, mida meiega ei jagatud.
Erinevad rühmitused on Bekaa orus tegutsenud juba mõnda aega. Asjaolu, et seitset pantvangi seal üsna pikka aega hoiti, näitab, et sellel rühmitusel on teatud organiseerituse tase.
Kas juhtum eestlastega viitab, et Liibanon ei pruugi olla nii turvaline reisisihtpunkt nagu seda viimastel aastatel arvati olevat?
Väga tähtis oleks teada eestlased pantvangi võtnud rühmituse motiivi. See võib väga hästi olla erinev 1980ndate Liibanoni pantvangistamiste omadest, kui sealne julgeolekuolukord oli palju hullem kui praegu (aastaid 1982–1992 nimetatakse ka Liibanoni pantvangikriisi aastaiks, tolle kümnendi jooksul langes seal inimröövi ohvriks ühtekokku 96 välismaalast ja 21 kohalikku – toim). Ja oleks huvitav teada, kas nüüd olid motiivid sarnased toonastega või oli tegu vaid ühekordse lunarahanõudega.
Praegune Liibanon on palju stabiilsem kui toonane. Ja risk on kindlasti väiksem kui oli toona. Neil on suhteliselt toimiv valitsus, eriti kui võrrelda sellega, mis toimub naabruses. See oli ühekordne juhtum, mille põhjal on raske öelda, kas seal tuleb veel sarnaseid intsidente. Me peame lihtsalt vaatama, mis saab.
Kõik märgid näitavad, et sellel juhtumil võis olla spetsiifiline põhjus, mida on raske praeguses olukorras ära arvata. Kuid praegune Liibanon on kahtlemata stabiilsem kui sõja ajal.
Te töötate julgeolekuabi pakkuvas firmas. Kas te soovitaksite oma klientidel olla nüüd Liibanoni suhtes ettevaatlikumad?
Bekaa orgu reisimise puhul annaksime alati eraldi nõuandeid ja soovitaksime mitte kalduda kõrvale seda piirkonda läbivatest põhiteedest.
See kant on tuntud mitmete rühmituste baasina, seal teatakse asuvat mässulisi rühmitusi. Ka näiteks Hezbollah on Bekaa orus tugevalt esindatud, kuigi Hezbollah pole praegu poliitiliselt huvitatud seal pingete tõstmisest (1980ndate pantvangikriisi puhul panid inimrööve enamasti toime just Hezbollah’ alamrühmitused). Sellegipoolest on Bekaa orus alati risk ja soovitaksin seal väga valvas olla.