Politsei- ja piirivalveamet koondab tugistruktuuride töötajaid

«Praegused koondamised on tingitud jätkuvast vajadusest leida optimaalne tasakaal tugitegevuse ja põhivaldkondade vahel ning seda olukorras, kus riigieelarvest valusaimal majandussurutise ajal vähendatud eelarvega tuleb hakkama saada ka täna,» selgitas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt.

«Kuna optimaalsete lahenduste otsimine tugivaldkonnas on jätkuv protsess, siis tuleviku suhtes kindlat numbrit välja pakkuda oleks spekuleerimine,» ei osanud ta täpset koondatavate arvu veel öelda.

Juba ühendameti loomisele eelnes üldjuhtimise ja tugitegevuste optimeerimine ning seda jätkatakse tänaseni, et kitsastes oludes hakkama saada. 2009. aastal koondas politsei- ja piirivalveamet kokku 129 teenistujat, eelmisel aastal neli ametnikku. Tänavu juuli keskpaigaks on rohkem kui 6000 töötaja seast koondanud 13 inimest.

«Ainus kindel rahanumber, millest saame tänavu rääkida, on meie eelarve, mis masuajast on vähenenud ning lähiaastad ei anna ka lootust, et see suureneks. Samal ajal aga kasvab palgasurve ja turvalisuse tagamise rahalised vajadused meie põhivaldkondades ehk politseitöös, piirivalvamisel ning kodakondsus- ja migratsioonivaldkonnas,» kirjeldas Küüt olukorda. Lisaks palgasurvele nõuavad peadirektori hinnangul lisaraha ka sõidukid ning nendega seotud kulud.

Tugistruktuuri üksused, mille tööd üle vaadatakse ning kust kokkuhoiuvõimalusi otsitakse, on protsessist teadlikud. Varem on tugiteenuste koondamised puudutanud näiteks logistika, raamatupidamise ning hangetega tegelenud töötajaid. Küüdi sõnul on töötajate koondamine loomulikult viimane valik.

«Esimese võimalusena püüame leida ametnikele võimalust ümber õppida ning asuda tööle politseiniku, piirivalvuri või kodakondsus- ja migratsiooniametnikuna. Paraku ei ole kõigile sobivat lahendust alati olemas ning sellisel juhul on tulemuseks paraku koondamine,» rääkis ta.

Praegu pole veel teada, kui paljusid ametnikke ja keda täpselt koondamine tööturule saadab. Ameti esindajad kinnitasid, et igale töötajale, kes otsustatakse koondada teatatakse sellest ette täpselt nii nagu seadus ette näeb.

Koondamiseks lisavahendeid ühendametile ei eraldata, mis tähendab, et koondamiskulud tulevad sisemiste ressursside arvelt.

«Pikemas perspektiivis suudame samade eelarvevahendite juures selliselt käitudes luua võimaluse vastu pidada juba täna tunda andvale palgatõusu survele,» sõnas peadirektor.

Tugivaldkonna ühendamine ja kärpimine sai alguse juba politsei ja piirivalve üheks ametiks ühendamise käigus ning jätkub Küüdi sõnul kindlasti nii sel kui ka järgmisel aastal. Täpne koondatud töötajate arv selgub seega järgmise aasta lõpuks.

Küüdi sõnul tähendab efektiivsem lahendus ehk kulusääst juba praegu ka paratamatust, et mõni protsess on aeglasem ning sellega tuleb harjuda.

«Nii on näiteks hangetega, kus oleme saavutad tsentraliseerimise tulemusel tublisti rahalist kokkuhoidu, kuid asja soovist kättesaamiseni on aeg märgatavalt pikem. Maksumaksja saab aga sama raha eest rohkem otsest turvalisust,» ütles Küüt.

Nii Küüt kui ida prefektuuri prefekt Aldis Alus kinnitasid, et prefektuuride staatuse muutumine ei anna tunda tavakodanikele ega muuda ühegi põhitööd tegeva inimese ülesandeid.

Küüt toonitas, et prefektuuride kui iseseisva juriidilise isiku staatuse muutumine ei ole kuidagi seotud eesootavate koondamistega tugistruktuurides.

«Jäävad alles nii nimetus prefektuur kui ka prefektuuride töötajad,» selgitas peadirektor. «Tegemist on politsei ja piirivalve seaduses selle vastuvõtmisest peale kirjas oleva muutusega, mida me oleme juba ühendameti loomisest alates järjekindlalt rakendanud.2010 aasta esimene suurem muudatus oli kogu tugitegevuse tsentraliseerimine ning kehtestati ühtsed töökorraldust reguleerivad aktid,» kommenteeris Küüt prefektuuride staatust muutvat siseministeeriumi eelnõud.