Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöö kohaselt usuvad 90 protsenti küsitletutest, et internetipiraatlus aitab kaasa kultuuriteoste laiemale levikule.
Noored: piraatlus aitab kaasa teoste levikule
17. september 2011, 17:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annika Teder küsitles oma töös «Eesti noorte hoiakud internetipiraatluse suhtes» 882 noort, kellest 90 protsenti arvasid, et internetipiraatlus aitab kaasa kultuuriteoste laiemale levikule (täiesti või üldiselt nõus)
Samuti leiti, et internetipiraatluse abil saavad vähetuntud artistid tuntust koguda. Sellise väitega olid täiesti või üldiselt nõus 88 protsenti vastanutest.
Samas on enam kui pooled vastanutest nõus, et internetipiraatlus kahjustab autorite huve (33 protsenti üldiselt nõus, 23 protsenti täiesti nõus ja 23 protsenti polnud kindlad). Üldse ei nõustunud selle väitega vaid 5 protsenti vastanutest.
Küll aga oli taas enam neid, kes arvasid, et internetipiraatluse tulemusel ühiskond tervikuna võidab (kokku 48 protsenti), kuigi siingi oli suur nende vastajate hulk, kes ei osanud poolt valida (33 protsenti valis vastuseks «raske öelda»).
Kindlalt oldi aga selle vastu, et internetipiraatlus kahjustab loomekeskkonna arengut.
Oluline leid oli autori hinnangul aga see, et kõik piraatluse tajutavad tagajärjed olid statistiliselt olulises seoses piraatlusega tegelemise sagedusega ning eelduspäraste suundadega.
Ilmnes, et mida tugevamini nõustusid noored väidetega, et internetipiraatlus «pidurdab loomekeskkonna arengut» ja «kahjustab autorite huve», seda harvemini nad piraatlusega tegelevad.
Mida tugevam oli aga noorte veendumus, et piraatlus «aitab kaasa kultuuriteoste laiemale levikule», «võimaldab vähetuntud artistidel kuulsust koguda» ning «ühiskond tervikuna piraatluse tulemusel võidab», seda suurem oli ka nende piraatlusega tegelemise sagedus.
Bakalaureusetöö empiiriliseks lähtematerjaliks oli 2011. aasta aprillis läbi viidud formaliseeritud küsimustik. Küsitluse levitamiseks kasutati suhtlusportaali Facebook.
Töös on «noored» ealiselt defineeritud kui vanusevahemikku 15-30 kuuluvad inimesed.
Bakalaureusetöö lõplik valim koosnes 882 inimesest, kellest 315 olid meessoost ja 567 naissoost. Kõige rohkem vastajaid oli vanusevahemikus 19-24 (414), millele järgnesid 23-26 (305), 15-18 (132) ja 27-30 (31).