Hea aeg liikluses sai koos masuga läbi

Liiklusõnnetuste arv on hakanud tänavu taas kasvama Foto: maanteeamet

Tänavuse aasta üheksa kuu liiklusõnnetuste statistikat kokku võttes pidi maanteeamet tõdema, et läbi on saamas hea aeg liikluses, kus õnnetuste arv pidevalt väheneb. Selle põhjuseks võib pidada liiklussageduse taastumist.

«Kui majanduses räägitakse, et seisakuaeg on lõppenud ja olukord hakkab paremaks minema, siis liikusohutuses on paraku vastupidi – paranemise periood on nelja aastaga mööda saanud, nüüd oleme olukorras, et seis ei muutu ja pigem on märke, et võib muutuda halvemaks,» ütles maanteeameti nõunik Villu Vane tänasel liiklushommikul.
Kui möödunud aasta 9 kuu jooksul juhtus 980 liiklusõnnetust, siis tänavu sama aja jooksul on neid juhtunud juba 1001, sealhulgas 59 avariid on põhjustanud inimeste hukkumise. 11. oktoobri seisuga oli tänavu liiklusõnnetustes hukkunuid 66.

«Ei saa olla rahul sellega, et meil liiklusõnnetuste arv enam ei vähene,» ütles Vane, tõdedes, et sel aastal on kasvanud nii õnnetuste, hukkunute kui kannatada saanute arv võrreldes eelmise aastaga, mis oli aastakümnete üks parimaid.

Statistikast on siiski ka head näha. Näiteks mootorsõidukite kokkupõrgete arv on kerges langustrendis. «Muret tekitab aga see, et jalakäijatega õnnetuste arv on kasvanud, see üks ohu märkidest. Kui viimastel aastatel vähenes kõige kiiremini ühesõidukiõnnetuste arv, siis viimastel kuudel paraku enam suurt muutust ei ole. Aasta lõikes on seis stabiilne või isegi tõusvas joones,» märkis Vane.

Hukkunutega liiklusõnnetuste osas on kõige enam kasvanud mootorsõidukite kokkupõrgete osakaal. «See võib olla tingitud sellest, et liiklussagedus sel aastal on võrreldes möödunud aastaga kasvanud, seejuures raskesõidukite osakaal on kasvanud kolm aastat järjest ning sel aastal isegi rohkem kui aasta tagasi. See tähendab, et nad liiguvad suurtel kiirustel suurematel maanteedel ning ka sõidukitel on suurem tõenäosus raskesõidukiga kokkupõrgata. Need kokkupõrked on aga alati oluliselt raskemad väikesõidukites olijatele,» selgitas Vane.

Jalgratta ja mootorratastega juhtunud õnnetuste kasv on olnud taas murettekitav, seevastu olukord mopeedidega Vane sõnul rahuldav.

Õnnetused juhtuvad eelkõige linnades, vähem on kasvanud liiklusõnnetused maanteedel. «Jalgratturitega on sama lugu, linnaliiklus on raskem. Laste puhul kasvavad õnnetused vanuses 10-13 aastat, väikelaste puhul on jalgrattaõnnetusi vähem.»

Jalakäijatega juhtunud õnnetustes on samuti kasvanud eelkõige avariid laste või noorte jalakäijatega.