Tippadvokaat Jüri Raidla ütles eile Pärnu juhtimiskonverentsil, et praegu ei saa rääkida poliitikute soovist või soovimatusest haldusreformi läbi viia, vaid hoopis nende põhiseaduslikust kohustusest seda teha.
Jüri Raidla: haldusreformi mitte teha on põhiseadusvastane
14. oktoober 2011, 00:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega on endise justiitsministri arvates aeg pöörata aastatepikkune vinduv poliitiline debatt omavalitsuste liitmise üle senisest põhimõtteliselt teisele rajale. Radikaalne haldusreform on vältimatu, sest väga suur osa Eesti väikestest kohalikest omavalitsustest ei suuda oma inimestele avalikke teenuseid kvaliteetselt osutada.
Selline olukord on Raidla sõnul vastuolus põhiseadusega ning riigikogul on põhiseaduslik ülesanne vastuolu lahendada ja tagada kodanike põhiõigused. Ta viitas seejuures ka õiguskantsler Indrek Tederi värskele ettekandele riigikogus, kus jõuti samasuguse tõdemuseni.
Samuti on Raidla arvates demograafilisi arenguid vaadates täiesti ilmne, et Eesti ei saa edaspidi jätkata suurriigi mängimist ja tolereerida ebaefektiivset haldust.
«Paljud Eesti mõtlejad ja OECD 2011. aasta hindamisdokument on jõudnud sarnase tõdemuseni: Eesti Vabariiki ei ole pikas perspektiivis võimalik nii kallilt pidada,» väitis Raidla.
Advokaadi meelest on senise 20 aasta edulugu tekitanud viimastel aastatel nostalgilise enesehellituse, kui reformialtid me oleme, samas kui tegelikult tehti otsustavad reformid juba möödunud sajandi lõpukümnendil.
Eesti riigi pidamine vajab Raidla arvates terviklikku reformi, mille kolmeks osaks on valitsemise filosoofia ja kultuuri muutumine, OSCE soovitatud ühtse valitsemise juurutamine ja haldusreform. Viimasest vaid üks, aga see-eest vältimatu osa on väikeste omavalitsuste liitmine ehk haldusterritoriaalne reform.
Raidla tõdes, et haldusreformi vajalikkusest on Eestis räägitud küll juba paarkümmend aastat, aga tulutult. Poliitiline solidaarsus nende ideede uputamisel on olnud enneolematu, ütles ta.
Kuna tavapärase parteilise otsustamisega seda reformi ilmselt ei tule, näeb Raidla võimalusena valdade ühendamiseks rahvahääletust põhiseaduse paragrahvi 155 muutmiseks, mis ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.
Radikaalse haldusreformi läbiviimiseks oleks Raidla sõnul vaja seal peatükis asendada sõna «vallad» sõnaga «maakonnad». Üks rahvahääletuse teel haldusreformi tegemise poliitilisi ja juriidilisi võlusid on Raidla sõnul see, et igasugused jutud sellise reformi konfliktist kohaliku omavalitsuse autonoomiaga rändaksid arhiivi.
Samas tõdes ta, et tegelikult oleks igati legitiimne ka valdade ühendamine riigikogu vastu võetava seadusega.