/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
Kõrgharidusstandardis kehtestatakse õppekavale esitatavad nõuded, kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad õpiväljundid ning õppe kogumaht, samuti õppejõududele esitatavad üldnõuded ja erinõuete kehtestamise põhimõtted, sätestatakse ka õppevaldkondade ja -suundade loetelu ja õppekavagrupid.
1.09.2008 jõustus ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus. Olulised muudatused kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise korralduses tõid kaasa kõrgharidustaseme õppe põhinõudeid reguleeriva kõrgharidusstandardi täiendamise vajaduse.
Seni kehtinud kõrgharidusstandard võeti vastu 13.08.2002 ning vahepealsetel aastatel lisandunud teemad nagu varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine, õppekava ülesehituse põhimõtted ja õpiväljundid, on õigusakti kui terviku struktuuri muutunud ebaühtlaseks.
Uuendatud kõrgharidusstandardi terviktekstis on säilinud senised regulatsioonid, kuid lisandunud näiteks õppetöö kvaliteedile esitatavad nõuded ning loodud kõrgharidustaseme astmete õpiväljundite seos kutseseaduse lisas kehtestatud 8-astmelise kvalifikatsiooniraamistikuga.
Kõrgharidusstandard on viidud kooskõlla ka riigikogu 8. novembri 2006. aasta otsusega heaks kiidetud Eesti kõrgharidusstrateegiaga aastateks 2006-2015 ning aitab täita selle eesmärke.
Ühtlasi on see üks osa OECD raportile tuginevatest muudatustest kõrghariduse kvaliteedi kindlustamisel ja kontrollimisel.