Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et Eesti kuulub parteiga identifitseerijate hulgas pigem Ida-Euroopa riikide sekka ja Eestis ei peeta parteid endale väga lähedaseks.
Magistritöö: Eestis ei peeta parteisid endale väga lähedaseks
12. november 2011, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maret Priima tõi oma magistritöös «Sotsiaal-demograafilised tegurid parteiga identifitseerimises: Lääne- ja Ida-Euroopa võrdlus» esile Euroopa Sotsiaaluuringu tulemused, kust selgus, et Lääne-Euroopas on kõige suurem arv parteiga identifitseerijaid Taanis (74,3%) ja üldse võib välja tuua, et Skandinaavia riikides on kõige kõrgem parteiga identifitseerimise tase (Norra 66,2% ja Rootsi 64,5%).
Madalaimad tasemed Lääne-Euroopas on Iirimaal (40,6%), Belgias (48%) ja Suurbritannias (48,6%).
Ida-Euroopas on kõige rohkem parteiga identifitseerijaid Bulgaarias (53%), mis on tunduvalt madalam kui Lääne-Euroopa kõrgeim tase ja madalam ka keskmisest Lääne-Euroopa identifitseerijate tasemest.
Kõige madalam parteiga identifitseerimise tase Ida-Euroopas on Lätis (21,8%).
Lähedased pigem Ida-Euroopas
Magistritöö empiirilistest andmetest selgus ka, et kõige enam on respondentide seas isikuid, kes peavad end parteidega üsna lähedasteks. See on samamoodi ka Lääne- ja Ida-Euroopas, kuigi Ida-Euroopas on üsna lähedasi inimesi võrreldes Lääne-Euroopaga rohkem.
Samuti on Ida-Euroopas rohkem inimesi, kes peavad end parteidega väga lähedaseks. Ida-Euroopas on enim parteiga väga lähedasi Bulgaarias (32,9%) ja enim üldse mitte lähedasi Eestis (2,5%)
Priima tõstis esile, et kuigi Lääne-Euroopas tuntakse parteiga rohkem lähedust kui Ida-Euroopas, siis parteiga identifitseerimise lähedusastmetes on väga ja üsna lähedane parteiga, vastanud rohkem Ida-Euroopa inimesed kui Lääne-Euroopa omad.
See näitab, et Ida-Euroopas on need inimesed, kes parteiga läheduse tundmise küsimusele jaatavalt vastavad (kuigi neid on Lääne-Euroopast vähem), ka pigem tugevad parteiga identifitseerijad.
Eesti tulemused
Maret Priima tõstis eraldi esile, et Eestis on parteiga identifitseerijaid (identifitseerijaid 43,9 protsenti, mitte identifitseerijaid 53,3 protsenti ja ei tea/keeldub vastamast 2,8 protsenti) enamikest Ida-Euroopa riikidest rohkem (va Bulgaaria, Venemaa ja Slovakkia).
Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on parteiga identifitseerijaid Eestist vähem vaid Iirimaal ning Hispaanias.
Parteiga identifitseerimise lähedusastmetest rääkides, on Eesti väga lähedaste inimeste hulga poolest Euroopas üks tagapool olevamaid.
Nimelt on Eestis parteiga identifitseerijatest parteiga väga lähedased, vaid 6,8 protsenti inimestest, Eestist väiksem on see number vaid Portugalis ja Poolas.
Ka parteiga üsna lähedaste inimeste hulga poolest on Eesti keskmisest tasemest madalamal, kuid vaid natuke vähem kui 2 protsenti.
Mitte eriti lähedasi inimesi on Eestis umbes 8 protsenti Euroopa keskmisest rohkem ning jääb nende arvus, vaid kuuest riigist tahapoole.
Mitte üldse lähedasi on Eestis 2,5 protsenti, mis on samuti Euroopa keskmisest enam ning jääb, vaid viiest riigist tahapoole.
Magistritöö «Sotsiaal-demograafilised tegurid parteiga identifitseerimises: Lääne- ja Ida-Euroopa võrdlus» empiiriliseks aluseks oli 2008. aasta Euroopa Sotsiaaluuring, millest 27 riigi ja üle 50 000 respondendi vastuseid töö kajastab. 27 riiki jagati kahte gruppi: Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa ning nende põhjal võrreldi piirkondade erinevusi.