Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu sõnul näitavad uurimistulemused, et tihti on pöördumatute arengukahjustuste vältimiseks määravaks sekkuda last kahjustavasse olukorda tema kolme esimese eluaasta jooksul.
Ministeerium: ohu märgid on tuvastatavad juba varases lapseeas
15. november 2011, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste ja perede arengukava üheks oluliseks põhimõtteks on varane sekkumine, seda eriti lastekaitses.
Arengukavas on välja toodud, et varasel sekkumisel või selle puudumisel on väga pikaajalised mõjud, samas kui ohu märgid on sageli tuvastatavad juba üsna varases lapseeas.
Uus-Meremaal läbi viidud longituuduuringu kohaselt oli poistel, kelle puhul pereõed hindasid neid 3-aastaselt riskigruppi kuuluvaks, 21-aastaselt kaks ja pool korda enam süüdimõistvaid kohtuotsuseid kriminaalasjades kui neil, keda ei peetud riskigruppi kuuluvaks.
Samuti on leitud, et lapse 22. elukuu arengunäitajate põhjal on võimalik ette ennustada tema hariduslikke saavutusi 26. eluaastal.
Seega on lapse arengut või heaolu mõjutavate probleemide võimalikult varajane tuvastamine ja kiire ning kvaliteetne sekkumine määrava tähtsusega.
Laste ja perede arengukava üheks tegevuseks on varase sekkumise kontseptsiooni loomine, st käitumisjuhise ja erinevate tegevuste ahela loomine eesmärgiga jõuda võimalikult vara jälile ja vajadusel sekkuda nii lapse väärkohtlemisel kui erivajaduste ilmnemisel.
Üks esmaseid kohti lapse tervisliku ja sotsiaalse toimetuleku märkamiseks on meditsiini- ning ennekõike perearstisüsteem.
Ka praegu on sotsiaalministri määrusega ette nähtud soovituslikud laste tervisekontrollid ning pereõe koduvisiit lapse 1. elunädalal.
Laste regulaarsed tervisekontrollid ei ole aga enamasti kodukülastused, vaid toimuvad valdavalt kas perearstikeskuses või koolis.
Mitmed sotsiaal- ja meditsiinivaldkonna spetsialistid on aastaid tõstatanud olulise vajadusena ka perearstide või -õdede kodukülastuste taastamise.
Kuigi ka praegu võib perearst poolte kokkuleppel teha kodukülastusi, ei ole tegemist levinud praktikaga.
Osaliselt on selle tinginud perearstide ja –õdede suur töökoormus, mistõttu on koduvisiitide taastamiseks vaja suurendada pereõdede arvu.
Laste ja perede arengukava elluviimise käigus on kavas kaaluda võimalusi teise pereõe lisandumisest ja pereõdede ülesannete võimalikust täiendamisest regulaarsete koduvisiitide osas lapse esimese eluaasta jooksul.
Senine praktika on näidanud, et Eestis on laste arenguliste vajaduste märkamine ja järgnev tegutsemine siiski vähesüsteemne ja seetõttu mitte alati tulemuslik.
Esineb olukordi, kus lapsed, kelle vanemad ei ole ise perearsti nimistus või ei ole teinud avaldust lapse võtmiseks nimistusse, võivad jääda esimese aasta jooksul perearsti poolt jälgimata.
Praegu määrab perearsti nimistusse selliseid isikuid maavanem, edaspidi hakkab seda ülesannet täitma terviseamet.
Selleks, et kohalik omavalitsus saaks samuti info nendest lastest ja peredest, kes on perearsti nimistusse määratud, on kavas hakata terviseameti poolt kohalikku omavalitsust regulaarselt teavitama perearsti nimistusse määratud lastest, et tagada võimalikult aegsasti iga perearstisüsteemist eemalejäänud lapse märkamine ja vajadusel edasine sekkumine.
Lisaks rõhutaksime veel kodanike enda aktiivust abivajava lapse märkamisel ja teavitamisel, selleks on riik loonud tasuta ja anonüümsust võimaldava telefoniteenuse lasteabitelefoni 116 111 näol.
Lasteabitelefonile võivad helistada ja teada anda abivajavast lapsest kõik inimesed, teenus on kättesaadav 24h ning kolmekeelne – eesti-, inglis- ja venekeelne.