Kuritegevuse ees hirmu tundvate inimeste osakaal on aastate jooksul märkimisväärselt vähenenud ning viimasel kolmel aastal on see näitaja püsinud stabiilsena.
Majanduskriis pole inimeste turvatunnet vähendanud
1. veebruar 2012, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on teiste Euroopa riikidega võrreldes selle näitaja poolest sarnane Tšehhi ja Portugaliga, kuid jääb veel maha Skandinaaviamaadest, kus hirmu tundvaid elanikke on veel vähem - 9-15 protsenti, edastas justiitsministeerium.
Inimeste osakaal, kes tunnevad ennast turvaliselt pimedal ajal oma kodukandis üksi käies, on aastate lõikes tõusnud. Eelmisel aastal tundis end turvaliselt 72 protsenti inimestest, kuid 1993. aastal oli see protsent kõigest 51.
Justiitsminister Kristen Michali avaldas lootust, et tuntav varavastaste kuritegude aga ka röövimiste arvu langus eelmisel aastal annab elanikele kindlust veelgi juurde, mis viiks omakorda turvatunde kasvuni.
«Tuleb heaks pidada turvatunde püsimist ja selle kasvu aastate jooksul, kuid meie eesmärgiks võiks olla heas mõttes igav ja turvaline Põhjamaa riik ja sinna on veel minna,» lisas minister.
Ministri sõnul ei saa turvatunde puudumise analüüsimisel lähtuda ainult inimeste hirmust kuriteoohvriks langemise ees, vaid turvatunnet vähendab Eestis näiteks ka see kui palju elanike puutub reaalselt kokku narkomaanide ja alkoholijoobes inimestega.
Piirkondades, kus on selliseid kokkupuuteid palju, on ka hirm suurem. Nii näitab analüüs, et kõige turvalisemalt tunnevad ennast inimesed, kes elavad Lõuna- ja Lääne-Eestis.
Kõige madalam on inimeste turvatunne aga Virumaa elanike hulgas.
«Rääkides turvatundest, kui üsna ebamäärasest kriteeriumist, tuleb siiski rõhutada, et turvatunde puudumine mõjutab ka inimeste käitumist, näiteks välditakse teatud kellaaegadel välja käimist,» ütles Michal.
Kui vaadata inimeste arvamusi kuritegevusega kokkupuute kohta tulevikus, siis kõige tõenäolisemaks peavad Eesti elanikud tänavu kokkupuutumist pettuste ja kelmustega – seda peab tõenäoliseks 45 protsenti Eesti elanikest.
Varguse ohvriks langemist peab tõenäoliseks 41 protsenti elanikest, oma koju sissemurdmist kardab 27 protsenti ning vägivalla ohvriks langemist 21 protsenti vastanutest.
Michali sõnul võib kuriteoohvriteuuringutest lähtuvalt öelda, et elanike hinnangud ohvrikslangemise ohtude kohta on erinevate kuritegude toimepanemise tõenäosuse osas adekvaatsed – ka ohvriuuringute järgi on kõige puutuvad inimesed reaalselt kõige enam kokku pettustega, vähem on neid, kes on puutunud kokku vargustega.
«Samas tuleb ikkagi tunnistada, et ohte hinnatakse ettevaatusest suuremaks, kui on tegelikkuses reaalsed kokkupuuted vastavate sündmustega,» leidis Michal.
Näiteks pettuse riski peab tõenäoliseks 45 protsenti inimestest, kuid aasta jooksul langeb pettuse ohvriks 12 protsenti elanikest.