Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga rääkis, et kuigi tööandjad on üritanud streikide seaduslikkust kahtluse alla panna, on selline suhtumine levinud ka teistes riikides. Samas rõhutas ta, et tööandja ei saa ühtki streikijat karistada.
Taliga: tööandja ei saa ühtki streikijat karistada
2. märts 2012, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudteelaste Ametiühing kutsus tänaseks kokku ümarlaua seoses kollektiivlepingu seaduse muutmisega. Ümarlauast võtsid osa Raudteelaste Ametiühing, raudtee sektori tööandjad, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. Loomulikult räägiti ka järgmise nädala streikidest.
Taliga rääkis, et tööandjad püüdsid streigi seaduslikkust kahtluse alla seada, kuid selline suhtumine polevat eriti haruldane ka teistes riikides. «Meil on seadus olemas ja me täidame seda maksimaalselt,» kinnitas Taliga.
«Ühtki töötajat, kes streigis osaleb, ei saa tööandja kuidagi karistada ja kui tõesti tõstatub turvalisuse või ohutuse küsimus, siis ettevõttes vastutab selle eest tööandja,» ütles Taliga. «Ametiühingu kohustus on tagada see, et streigis osalejad ei tekitaks täiendavaid turvariske.»
Ettevõtte saamata jäänud tulu olevat aga force majeure.
Taliga sõnul olevat ümarlaual üritatud selgeks teha, et reisijate vedu on elutähtis tegevusala ja seda ei tohi seisma panna.
«See on ebapädev jutt,» ütles Taliga. «Elutähtsad tegevusalad on ikkagi need, mida on sellistena määratlenud Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Selleks on elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, kiirabi jne. See, kui reisirongid ei sõida, ei ohusta kellegi elu.»
Taliga rääkis kolmest ametiühingute keskliidu poolt esitatud streiginõudest. Esiteks tuleb sõlmida kolmepoolne kokkulepe, mis lahendaks erimeelsused töötukassa tegevuse osas.
Teiseks nõutakse, et arvestataks ametiühingute keskliidu ettepanekuid kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Kolmas nõue on võtta riigikogu menetlusest tagasi seaduseelnõu, mille eesmärk on ühepoolselt tühistada kolmepoolne kokkulepe, mis näeb ette, et väga erandlikel juhtudel oleks inimesel, kes kaotab töö tööandja surve tõttu, võimalus saada 40 protsendi suurust kindlustushüvitist.
Taliga rõhutas, et kogu protestilaine on valitsuse ja riigi poliitika vastu, mitte kahju tekitamiseks tööandjale.
Siiski lisas ta, et kui töötingimuste stabiilsus väheneb, siis on möödapääsmatu see, et Eestis hakkab toimuma rohkem streike ja palganõuded saavad olema suuremad.
«Kui töötajad saavad aru, et selleks, et tööandjaga kokkuleppele jõuda, tuleb teda survestada aktsiooniga, siis võetakse omaks ka see hoiak, et kui juba streikima minna, siis küsida rohkem,» lausus Taliga.