Vane: kaamerate-eelse ajaga võrreldes on kiirused madalamad
20. juuni 2012, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti nõuniku ja liikluseksperdi Villu Vane sõnul ei saa nõustuda järeldusega, et keskmine kiirus Tallinna-Tartu maanteel on kasvanud pärast kiiruskaamerate üles seadmist, kuna võrreldes kiiruskaameratele eelnenud perioodiga on keskmised kiirused madalamad nii kaamerate asukohtades kui ka nende mõjualas.
«Küll aga tuleb tõdeda, et aastal 2011 hakkasid nii keskmine kiirus kui lubatud sõidukiiruse ületajate arv jälle kasvama, kuid jäädes siiski alla 2009. aastal näitajatele ja olulisel määral 2008. aasta näitajatele. Magistritöö autor on paraku oma sõnavõtus kahetsusväärselt välja toonud ainult 2011. aasta kiiruste kasvu võrreldes 2010. aastaga, mil oli esmane alanev mõju sõidukiirustele jättes tegemata võrdluse kiiruskaamerate eelse perioodiga,» rääkis Vane.
Vane sõnul on eelnevast tulenevalt alusetu ka akadeemia rektori väide nagu võtaksid autojuhid kiiruskaameraid kui pidurdajaid ning vahepealsetel teelõikudel püütakse aega tasa teha.
«Kokkuvõtteks võib öelda, et kiiruskaamerate asukohtades väheneb kiiruseületamiste arv jätkuvalt, millega suureneb ka liiklusohutus nendes kohtades. Kiiruskaamerate laiem mõju teelõigul kiiruste alanemisele on rakendamisejärgsel esimesel aastal märkimisväärne, kuid alates teisest aastast hakkasid kiirused vähehaaval jälle kasvama,» sõnas Vane ning arvas, et selle põhjuseks võib olla kiiruskaamerate kohtade meeldejäämine ning üha enam kaameratest hoiatavate GPS-seadmete ja nutitelefonide kasutamine.
«Arvestades ülaltoodut on maanteeamet seisukohal, et tulevikus tuleb kaamerakohti valides keskenduda rohkem konkreetsetele nn black spotidele ehk ohukohtadele, kus on palju lubatud sõidukiiruse ületamisi, millega kaasneb oht õnnetuste toimumisele. Kiiruskaamerad on tõestanud end väga efektiivse vahendina kiiruste kontrolli alla saamisel konkreetsetes kohtades, kus on suurem võimalus liiklusõnnetusse sattumiseks,» kinnitas Vane.
Vane sõnul pole pikematel teelõikudel, kus õnnetused jagunevad teelõigule laiali, statsionaarsete kiiruskaameratega kiiruste kontrolli alla saamine pikemas ajalises perspektiivis eriti efektiivne.
«Praeguste kiiruskaamerate asukohtade valimisel on silmas peetud inimkannatanutega liiklusõnnetustega statistikat viimase viie aasta jooksul (mõõdetuna paigaldamise ajast), liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja kohalikke olusid. Teelõikudele paigaldati automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid,» ütles Vane.
Vane sõnul on kiiruskaamerate mõju inimkannatanutega liiklusõnnetuste kohta liiga vara veel hinnata, kuna selliseid mõjuhinnaguid viiakse läbi reeglina mitte vähem kui 3 aastat pärast rakendumist.