Reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal ja sotsiaalminister Hanno Pevkur ei nõustunud haridus- ja teadusministeeriumi plaaniga töötada aasta lõpuks välja uus probleemidesse sattunud noorte kohtlemise süsteem.
Michal ja Pevkur ei toeta alaealiste õigusrikkujate eelnõu väljatöötamise plaani
12. august 2012, 21:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad ministeeriumid jätsid kooskõlastamata väljatöötamiskavatsuse, millega haridus- ja teadusministeerium teatas plaanist luua uus regulatsioon, mille eesmärk on probleemide varase märkamise ja noorte senisest parema toetamise kaudu vähendada alaealiste õigusrikkujate arvu.
Justiistminister Kristen Michal ütles otsust põhjendades, et haridus- ja teadusministeeriumi plaanist ei selgu, kuidas kavatsetakse praegust süsteemi sisuliselt muuta, hinnatud ei ole muudatustega kaasnevaid kulusid, täielikult ei ole arvestatud alaealiste õigusrikkujatega tegelemise valdkonda mõjutavaid arenguid ega määratud selget sihtrühma. Ka on eelnõu koostamise ja menetlemise ajakava tema hinnangul ebarealistlik.
Muuhulgas peaks haridus- ja teadusministeerium Michali sõnul selgemalt esile tooma probleemid, mis puudutavad alaealiste komisjonide süsteemi toimimist, sealhulgas süsteemi nõrka koordineeritust ning otsuste ja tööpõhimõtete ebaühtlust.
Tema kinnitusel pole väljatöötamiskavatsuses lahti kirjutatud võimalikke lahendusvariante ega valitud lahenduse alusel plaanitavaid muudatusi ja tegevusi ning dokumendist ei nähtu ka, kuidas ja kuivõrd reformib uus eelnõu alaealiste komisjonide tööd ning erikoolidesse suunamise regulatsiooni. «Kehtiv seadus võimaldab suunata lapsi erikooli kuni kaheks aastaks. Soovitame kaaluda selle tähtaja muutmist ning määrata lühem tähtaeg, näiteks kuus kuud koos tähtaja pikendamise ja lühendamise võimalusega,» lausus justiitsminister.
Michali sõnul mõjutab alaealise õigusrikkuja kohtlemise regulatsioon oluliselt senist praktikat, mistõttu ei tohiks eelnõu koostada kiirustades ning teisi arenguid ja algatusi arvestamata. Näiteks tuleks tema sõnul ära oodata aasta lõpuks valmiv uue lastekaitse seaduse esimene versioon, septembris valmiv riigikoolide, sealhulgas erikoolide kontseptsioon ning võtta arvesse ka Norra finantsmehhanismidest rahastatava riskilaste ja -noorte programmi tegevusi.
Probleemide lahendamiseks soovitas Michal haridus- ja teadusministeeriumil alustada kontseptsiooni koostamist, kuhu oleksid kaasatud justiits- ja sotsiaalministeerium. Sama soovituse andis ministeeriumile ka sotsiaalminister Hanno Pevkur, kelle sõnul peaks kontseptsioon kirjeldama nii süsteemi uuendamise vajadust, kaardistama probleemid kui käsitlema teiste riikide kogemust alaealiste õigusrikkujatega tehtavas töös.
«Väljatöötamiskavatsuse suurima probleemkohana näemegi asjaolu, et selles ei ole välja toodud, kuidas kavandab haridus- ja teadusministeerium läbi uue regulatsiooni alaealiste õigusrikkumisi ennetavate ja vähendavate sekkumiste olemasolu tagamist ning milliseid arendusi selles osas on plaanitud,» kirjutas Pevkur.
Tema sõnul peab õigusrikkujate eelnõu kooskõlas olema nii uue lastekaitse seaduse kui riskilaste ja -noorte ühisprogrammi käigus välja töötatava kontseptsiooniga, mistõttu oleks ennatlik eelnõu valmis teha enne programmi tegevuste käivitamist. «Seega leiame, et alaealiste õigusrikkujate toetamise süsteemi reguleerimisele eelnevalt on kontseptsiooni loomine vajalik,» lisas Pevkur.
Haridus- ja teadusministeerium märkis juuni teises pooles kooskõlastusele saadetud väljatöötamiskavatsuses, et praegu on alaealiste õigusrikkujate kohtlemise korras mitmeid tõsiseid puudujääke, mistõttu ei toimi süsteem terviklikult ja tõhusalt ega ole piisavalt hästi rahvusvaheliste soovitustega kooskõlas.
Muuhulgas on kehtivas süsteemis risk noorte õiguste ja huvide eiramiseks ning nende käitumise ülekriminaliseerimiseks, samuti esineb probleeme näiteks vastutuse kasvatamisele suunatud mõjutusvahendite kättesaadavuse, kvaliteedi ja mõju hindamisega. Ka puuduvad ministeeriumi kinnitusel meetmed, kuidas soodustada alaealiste õigusrikkujate ühiskonda lõimimist, sealhulgas pakkuda terviklikku tuge erikoolist koju naasvatele noortele.
Puudujäägid takistavad ministeeriumi hinnangul probleemidesse sattunud laste ja noorte õiglast ning vanusele, arusaamisvõimele ja teo tõsidusele vastavat kohtlemist, mis õpetaks neid oma tegude eest vastutama ja toetaks nende edasist seaduskuulekat käekäiku. Kõige enam puudutab tervikliku toetava lähenemise puudumine 7-14-aastaseid õigusrikkujaid, kes seaduse järgi pole süüvõimelised.
Kava kohaselt aasta lõpuks valmiva eelnõuga soovib ministeerium muuta kogu senist alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemi, keskendudes noorte probleemide varasele märkamisele ja ennetamisele ning probleemidesse sattunud noorte abistamisele ja toetamisele.
Ministeerium peab oluliseks ka seda, et õigusrikkumise toime pannud noortel ja nende peredel oleks võimalik osaleda kõigis neid puudutavates otsustes ja kõigis õigusrikkumise juhtumi käsitamise etappides. Samuti peaks koostatav seadus määratlema ringi täiskasvanutest, kellel on oma ametikoha tõttu suuremad võimalused märgata, millised noored abi ja toetust vajavad.
Muudatustega peaks haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul vähenema alaealiste komisjoni suunatud noorte, sealhulgas korduvrikkujate arv ning lühenema juhtumite menetlemise aeg. Lisaks peaks kasvama mõjutusvahendite hulk ja ühtlustuma nende regionaalne kättesaadavus. Jõustumisel peaks uus seadus asendama kehtiva alaealise mõjutusvahendite seaduse.
Eelmisel aastal suunati alaealiste komisjoni 2487 inimest ehk 1,6 protsenti kõigist lastest vanuses 7-18 aastat.