Põllumajandusministeeriumi hinnangul tuleb mittetulundusühingutele toetuse määramisel vaadata nende tegevuse sisu, et majandustegevusele suunatud ühingud ei moonutaks suurema toetusega konkurentsi turul.
Ministeerium külaliikumisele: toetus ei tohi moonutada konkurentsi turul
13. jaanuar 2010, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ministeeriumi selgituskiri, millele on viidanud Kodukandi esindajad, puudutas üksnes investeeringutoetust,» selgitas põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai.
«On loomulik, et enamike MTÜ-de investeeringute puhul on toetused kõrgema määraga kui tavapäraste ettevõtlusinvesteeringute puhul. Samas on esinenud üksikjuhtumeid, kus mittetulundusühingute vormis on taotletud toetust tegevusteks, mis konkureerivad tavapärase ettevõtlusega,» selgitas Kevvai.
Tema sõnul ei saa sellistel juhtudel lähtuda toetusmäära taseme määramisel mitte üksnes ettevõtlusvormist, vaid vaadelda tuleb ka tegevuse sisu.
«Me ei saa lasta tekkida ebavõrdsel konkurentsil seeläbi, et tavapärast majutusteenust pakkuv maaettevõtja peab vähemalt poole oma investeeringust katma oma- või laenuvahendite arvel, samas kui samalaadset teenust pakkuva MTÜ investeeringukulust kaetaks 90-protsendiliselt toetusega. Just sellise konkurentsimoonutuse välistamise vajadusele juhtisime oma kirjas tähelepanu.»
Kevvai toob näiteks, et kui külaselts on rajanud külakeskuse, eesmärgiga pakkuda kogukonnale erinevaid teenuseid ning ruumide rentimine ei ole seltsi peamine eesmärk, vaid lisategevus enda majandamiseks, siis sellise eesmärgiga tegevusele on külaseltsile toetuse määraks 90 protsenti.
Kui aga tegevuse peamiseks eesmärgiks on ruumide rentimine, majutusteenuse pakkumine või muul moel tulu teenimine, siis ei ole toetust võimalik saada rohkem kui 60 protsenti.
2009. aasta lõpuks olid Leader-tegevusgrupid andnud heakskiidu ja PRIA-le oli üle Eesti esitatud 1092 projektitaotlust, millest PRIA on jõudnud heaks kiita 786 taotlust.
PRIA ülesanne on teha kindlaks, kas MTÜ hakkab konkreetse projekti elluviimisel ka tulu teenima ja kas see on MTÜ ainuke eesmärk, või on projekt suunatud kogukonnale ja tulu teenimine on vajalik üksnes kogukonna teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Nii PRIA kui kohalikud tegevusgrupid on juhtinud ministeeriumi tähelepanu sellele, et on esinenud juhtumeid, kus ettevõtjad moodustavad MTÜ-sid investeerimiseks oma ettevõtte majandustegevusse, lootuses seeläbi saada kõrgemat toetuse määra. «See tähendab, et mittetulundusühingu juriidiline vorm on valitud tegutsemiseks üksnes kõrgema toetuse määra saamiseks,» selgitas Kevvai.
«Majandustegevusena käsitletakse eelkõige tulutoovaid ja majanduslikke eeliseid taotlevaid projekte. Majandustegevuse puhul ei tehta vahet toetuse taotleja juriidilisest vormist. See hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjaid, pereettevõtteid ning partnerlusi ja ühendusi, mis regulaarselt tegelevad majandustegevusega,» lisas Kevvai.
Põllumajandusministeerium koostöös PRIA ja Leader-tegevusgruppidega jätkab ka edaspidi tegevust selle nimel, et vältida konkurentsimoonutusi kohalike ettevõtjate vahel, mis muuhulgas võivad tuleneda sellest, et investeeringutoetus on määratud taotleja juriidilise vormi põhjal.