Kadri Mägi: ravimitele käibemaks – jah, härra poliitik!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarve miinus on teinud poliitikud leidlikuks. Lihtne viis eelarveauke lappida on maksumaksjalt raha juurde küsida. Seekord siis tõbistelt. Jürgen Ligi kalkulatsioon tundub ju paljulubav – arvestades ravimituru ligikaudseks suuruseks 2,5 miljardit (2007) saab võtta tänasele 125 miljonile kroonile lisaks veel 100 miljonit krooni. Härra poliitikul on selgitus ravivajajatele ka olemas – «need, kes saavad kompensatsiooni, need peavad edaspidi ka saama, kellelgi ei tohi sellepärast jääda ravi saamata». Huvitav, kuidas siis?
Haiglas kasutatavate ravimite maht 2007. aastal oli ligi 500 miljonit krooni, seega käibemaksu tõstmisel oleks minimaalne vajadus haiglatele lisaraha leida 20 miljonit krooni. Haigekassa kompenseeris retseptiravimeid ligikaudu 1,2 miljardi krooni eest.
Selleks, et säilitada ravimite kättesaadavuses vähemalt sama tase, mis oli 2007. aastal, tuleb valitsusel leida kokku vähemalt 68 miljonit. Aga aeg läheb edasi ja kuigi ravimid pole inimeste üldise eluea pikendamisel kõikvõimsad, on siiski leitud, et näiteks vähkkasvajate puhul pikendab tänapäevaste ravimite kasutuselevõtt eluiga 40%.
Jäävad muidugi veel käsimüügiravimid (ravimid, mis ei vaja arsti nõuannet, igaüks otsustab ise või koos apteekriga, mida ja kui palju vaja läheb), neid ei kompenseeri haigekassa ning käibemaksuna lisanduv raha riigikassasse on ju lihtne tulema.
Käsimüügiravimite müügimaht 2007. aastal oli ligi 400 miljonit krooni. Siit võiks ju käibemaksuna lisaks saada 16 miljonit. Aga kas ikka saab? Kas külmetushaigusesse jäänud pensionär või mitme lapsega pere ikka jõuab osta nohutilku, köhalahtistit ja palavikualandajat või jääb lootma, et haigus läheb ise üle? Aga äkki ei lähe üle, vaid läheb hullemaks?
Ei pea just olema arstiharidusega mõistmaks, et palavik ei tohi olla kõrgem kui 38 kraadi, et ninahingamine peab olema vaba, see takistab nohu levikut põskkoopasse ja kõrva, et röga tuleb lahti saada, siis on väiksem oht bronhiidi ja kopsupõletiku tekkeks jne. Seda kõike saab teha käsimüügiravimitega, hoides nii ära tüsistuste tekke.
Kas härra poliitik on teinud arvutusi, mis ravimite käibemaksu tõstmine tegelikult maksma läheb? Või tõdeme mõne aasta möödudes, et näe, sai jah pisuke valearvestus tehtud. Nii nagu praegu tõdeme, et aastaid tagasi poleks tohtinud arstide vastuvõttu Tartu Ülikooli nii suures mahus vähendada – ravijärjekorrad on pikad, maakonnad jäävad tohtritest tühjaks, arstid-spetsialistid on ülekoormusest pahurad, aga olukord läheb veel mõned aastad hullemaks, sest koolitatud tohtreid ei ole nii palju kui vaja oleks.
Lühidalt, ravimite käibemaksu tõstmine on kiiresti ja kergelt tehtav, aga kui suur ja pikaajaline on selle tegelik hind ja kes selle eest maksab?