Iraak palub peale Eesti jätkata vähestel

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu Iraagis teeniva ESTPLA-17 sõdurid.
Praegu Iraagis teeniva ESTPLA-17 sõdurid. Foto: Kaitsejõudude peastaap

Eestist saab üks väheseid riike, mille üksustel palub tuleval aastal oma kaardil seisvat võõrvägede lipurivi harvendav Iraagi valitsus abistamist jätkata.


See oli põhiline sõnum, mille sai üleeilses telefonivestluses USA kolleegi Robert M. Gatesiga kaitseminister Jaak Aaviksoo. «Praegu vähendaks Iraagi valitsus oluliselt liitlaste arvu ja pöörduks väiksema hulga riikide poole ettepanekuga jätkata sõjalist missiooni nii kaua, kuni julgeolekuolukord seda nõuab,» rääkis Aaviksoo. «Ja Eesti oleks üks nendest.»



Hoolimata sellest, et alates 2003. aastast, kui USA juhitavad koalitsiooniväed Iraaki läksid, on nii mõnigi riik sealt üksused välja toonud, on seal teenivate maade nimekiri siiani üsna pikk, ulatudes El Salvadorist Mongooliani. Nüüd tahab aga tänavu mitmeid märgatavaid edusamme teinud Iraagi valitsus oma rahvale näidata, et saab oma riigis korra ja julgeoleku tagamisega järjest enam iseseisvalt hakkama.



Loobub ÜRO mandaadist


Bagdad kavatseb loobuda ÜRO mandaadist, mille alusel ligi 20 riigi sõdurid seal praegu teenivad. Selle asemel tahab Bagdad sõlmida Ameerika Ühendriikidega julgeolekuleppe, mis sätestaks muu hulgas, millal viimane võõras sõdur Iraagi territooriumilt lahkub.



Üheks märgiks, et vahepeal veninud lepe on sündimas, oli ka USA presidendi George W. Bushi eilne kõne. Selles teatas ta Iraagis teenivate USA vägede mõõdukast vähendamisest – tuleva aasta veebruariks vähendab USA seal teenivat 144 000-pealist jõudu 8000 sõduri võrra.



Samas läkitab Washington Afganistani lisaks 4500 sõdurit. Seal läheks rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude juhtkonna hinnangul tegelikult vaja veel umbes 12 000-pealist lisajõudu. Sealjuures arvestamata ohtu, et näiteks praegu Lõuna-Afganistanis verises Kandahari provintsis 2500 mehega teeniv Kanada võib peatselt toimuvate valimiste järel oma panust muuta.



Eesti panus jääb samaks


Millistelt riikidelt peale USA ja Eesti Iraak veel tulevast aastast abi soovib, Aaviksoo eile täpsustada ei soovinud. Ta rõhutas, et neid on üpris vähe, kuid lisas, et esimesena peaks need välja ütlema Iraagi valitsus. Teade saabub ilmselt lähipäevil.



Otsuse, kas ja kuidas Eesti tulevast aastast Iraagis jätkab, langetab riigikogu kaitseministeeriumi eelnõu põhjal. Aaviksoo sõnul pole neil veel põhjust kiirustada riigikogule Iraagi-missiooni pikendamise taotluse esitamisega, sest praegune mandaat kestab aasta lõpuni.



Kaitseministri sõnul näeb ta jätkamise alusena Iraagi ja Eesti riigi vahel sõlmitavat oma lepet. «Aluseks võiks võtta selle kokkuleppe, mis on saavutatud Ühendriikidega, ja kui meil on reservatsioone, siis need tuleks eraldi läbi rääkida,» selgitas ta.



Rääkides Eesti kaitseväe välismissioonidest tuleval aastal, ennekõike Iraagist ja Afganistanist, märkis Aaviksoo, et ei tahaks panust märkimisväärselt ei suurendada ega vähendada. «Üldarvud peaksid jääma enam-vähem samaks,» lausus ta. «Enam ei ole meile jõukohane ja vähem ei oleks kohane.»



«Ma arvan, et võiksime võtta väga järjekindla positsiooni oma riigikaitselises välispoliitikas,» lisas ta. «Ja sellelt positsioonilt on meil väga hea alustada neid läbirääkimisi, mis NATO raamides seoses Gruusia sündmustega kindlasti algavad.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles