Demagoogia meistriklass Edgar Savisaare esituses

Kuulake hoolega: «Ma ei ole kellegi... mis agent see oli...» Foto: Liis Treimann

Aasta lõpus puhkenud Venemaa rahaskandaalis näitas Keskerakonna juht oma lihvitud võtetega hiilgavalt, kuidas rahvast lollitada. Aga kedagi ei saa lollitada lõpmatuseni.

Endanimelises jõuluaja telesaates küsis Hannes Võrno Keskerakonna juhilt Edgar Savisaarelt otse: «Kas te olete venelaste agent või ei ole?» Elementaarne küsimus, millele saab olla ainult kaks vastust: «jah» või «ei».

Mida vastaks 187 000 televaataja (Emori andmed) ees inimene, keda kahtlustatakse mõjuagendiks olemises, aga kes tegelikult seda ei ole? Iga mõistlik inimene vaataks rahvale otsa ja lausuks kindlal häälel: «Ei.»

Aga mäletate, mida vastas Savisaar? Ta ütles üleolevalt: «Keegi ei taha seda teada, keegi ei usu seda ja keegi ei võta seda juttu tõsiselt ka.»

Loomulikult ei tähenda selline vastus iseenesest, et Savisaar ongi Vene agent. Kuid Savisaare vastusest ilmneb värvikalt demagoogiliste võtete arsenal, millega ta on üritanud rahaskandaalis ausatest ja selgesõnalistest vastustest kõrvale hiilida, talle esitatud süüdistusi eirata ja koguni naeruvääristada.

Võte 1: süüdista poliitmänge
See, et Savisaar laseb tema pihta esitatud süüdistuste vastu käiku ohjeldamatu demagoogia, ilmnes juba skandaali esimesest päevast. Algul üritas ta väita, et süüdistus, nagu kujutaks ta ohtu Eesti julgeolekule, pole muud kui tühipaljas osa valimisvõitlusest. «Rahunege maha, enne valimisi käiakse igasuguseid asju välja,» ütles Savisaar Kuku raadio «Linnatunnis».

«Mulle näib, et praegu, kui on läbi kukkunud viimaste aastate kõige suurem erioperatsioon, mis puudutas [endise Pärnu linnapea, keskerakondlase Mart] Viisitamme juhtumit, oli vaja seda millegagi summutada.» See loogika, nagu hilisem sündmuste areng näitas, oli niivõrd ajuvaba, et isegi Savisaar pole püüdnud seda skeemi enam esile tõugata.

Peale selle üritas ta skandaali avapäeval kuulutada, et Postimehe esiküljel tema rahaküsimisest rääkinud lugu pole muud kui lehe katse läbimüüki suurendada. Vale! Postimehe leviosakond kinnitas, et skandaali avapäeval läks jaemüüki 2383 lehte ehk 193 võrra vähem kui sellele eelnenud päeval.

Võte 2: nori pisiasjade kallal
Samas oskas Savisaar osavalt ära kasutada segadust, mis tekkis seoses küsimusega, kas kaitsepolitsei teabeettekanne tema kohta oli kirjalik või suuline. Kui Postimees.ee pressikonverentsil küsis, kas Savisaar usub, et teda Venemaa mõjuagendiks nimetav kapo dokument on olemas, tuli pärast pikka pausi vastuseks: «Mina tuginen sellele, mida kirjutab teie töökaaslane Tuuli Koch. Ega tema ju ise midagi välja ei mõtle, eks ole. See on mul alus.»

Selle eest, et ajakirjanikud lasid Savisaarel lükata sujuvalt päevakorra põhipunktiks küsimuse, kas raport oli kirjalik või suuline, nahutasid neid nii Postimehe kogenuim toimetaja Kalle Muuli kui ka luureeksperdi ja julgeolekuanalüütikuna esitletud Eerik-Niiles Kross.  Kross ütles Postimees.ee-le: «Tänased lehelood näitavad, et Savisaar on väga osav infoga manipuleerija.»

Võte 3: aja asjad segaseks
Kuidas manipuleerimine käib, selles võis igaüks oma silmaga veenduda 16. detsembri «Ringvaates». Esiteks eitas Savisaar igasuguse probleemi olemasolu, seletades teda küsitlenud Marko Reikopile, et peaminister Andrus Ansipi sõnul mingit «raportit ei ole olemas, see on Postimehe väljamõeldis».

«Probleem on Postimehe ja Tuuli Kochi jaoks, kes tõesti näppupidi jäi vahele selles asjas,» lausus Savisaar. «Mina usun peaministrit, teie usute Tuuli Kochi.» Mis siis, et kõigest mõni tund varem oli Koch kõlvanud talle usaldusväärseks allikaks küll. Ja mis siis, et paar päeva hiljem teatas Savisaar, et usutava Ansipi stiil on hoopis salatsemine ja salgamine.

Võte 4: juhi teemad kõrvale
Teiseks põikles Savisaar kõrvale Reikopi küsimustele vastamast, viies jutu erakonna jaoks Venemaalt raha küsimiselt õigeusu kiriku ehituse rahastamisele. (Täpselt sama võtet kasutas ta usutluses Võrnoga.)

Kui Reikop teda peateemale tagasi püüdis juhtida, noomis Savisaar: «Kas te tahate kuulata või tahate ise rääkida?» ja «Mis kasu on küsimisest, kui te vastuseid kuulata ei taha».
Kui Reikop tõstatas mõjuagendi teema, ütles Savisaar üleolevalt: «See on poisikeste luuremäng, mida te praegu teete, ja seda võite mujal teha kui ausas ETVs.»

Võte 5: vasta, aga mitte küsimusele
Kolmandaks demonstreeris Savisaar oma igipõlist oskust valida esitatud küsimusest vastamiseks hoopis mingi kõrvaline aspekt, jättes mulje, justkui annaks ta põhjaliku vastuse, ent rääkides tegelikult hoopis sellest, mis asjasse ei puutu. Reikop viitas Ansipi vestlustele Keskerakonna liikmetega, kes öelnud talle, et erakonnas käib võitlus Savisaare esimehe kohalt väljavahetamiseks.

Ja mida kostis seepeale Savisaar?
«Maru vahva, et Ansip käib keskerakondlastega suppi söömas, aga oleks tore, kui ta kuuleks ka seda, et astmeline tulumaks on päris hea asi, ja ei kuulaks ainult seda, mida [rahandusminister Jürgen] Ligi talle räägib – siis võib-olla saaks Ansipist asja ka.»

Veel ühe katse tuld peateemalt kõrvale juhtida tegi Savisaar siis, kui hakkas rääkima 3. novembri kohtumisest Vääna-Jõesuu puhkebaasis kapo peadirektori Raivo Aegiga, kus Aeg oli Savisaare väitel õhutanud teda jätkama suhteid ja kontakte Vene poolega.

Targu jättis ta mainimata, kas Aeg käskis tal Venemaalt ka Keskerakonnale raha küsida. Kui Tiina Jaakson ETVst soovis täpsustada, kuidas Aeg õhutas teda kontakte jätkama, siis sellele jättis Savisaar vastamata, öeldes, et «mina ei hakka siin spekulatsioonidega tegelema». Kuid keegi ei palunudki tal spekuleerida, vaid kohtumist täpsemalt kirjeldada.

Võte 6: mõnita küsijat
Lisaks täpsustavate küsimuste ignoreerimisele kasutab Savisaar võtet, kus ta alandab küsijat, väites, et too ei saa tema selgest vastusest lihtsalt aru. Jaakson küsis 21. detsembri pressikonverentsil: «Te ütlesite, et peaministrile kuulub väide, et te küsisite [Venemaa Raudteede juhilt Vladimir] Jakuninilt kolm miljonit eurot. Peaminister peab õigusriigis seda tõestama. Kas te lähete kohtusse?»

Savisaar: «Ma lugesin [Tallinna linnavolikogu aseesimehe Jaak] Juske samalaadset küsimust ja saatsin talle ka vastuse. Vastuse sisu on selline, et üldiselt on tark oodata kümme päeva pärast seda, kui president on välja kuulutanud uue allikakaitseseaduse. Minu teada peaks, kui ma nüüd õigesti arvutan, täna see kümme päeva ka täis saama.»

Jaakson: «Kas te lähete siis kohtusse?»
Savisaar: «No midagi ei ole teha, kuulake mu vastust tähelepanelikult, saate aru.»
Te võite Savisaare vastust Jaaksoni kas-küsimusele, kus vastus saab olla kas «ei» või «jah», lugeda kas või kümme korda, aga vastust te sealt välja ei loe.

Võte 7: mine vasturünnakule
Kui katsed tuld endalt kõrvale juhtida ei õnnestunud, võttis Savisaar ette mitu vasturünnakut. Esiteks teatas ta kavatsusest esitada riigikogus arupärimised peaministrile ja siseministrile, et nad lükkaks ümber väited, nagu oleks kapo oletusi tema tegevuse kohta edasi räägitud Tallinnas resideerivatele välisdiplomaatidele.

«Tallinnas asuvate välissaatkondade teavitamine eriteenistuse oletustest ja arvamustest asetaks Eesti riigi tõelise banaanivabariigi staatusse,» püüdis ta ennast kaitsta Eesti riiki kilbile tõstes. «Kui need ajakirjanduses ilmunud väited vastavad tõele, siis on tegemist Eesti riigi rahvusvahelise maine kuritegeliku kahjustamisega, milles süüdi olevad isikud peavad vastutama seaduse ees.»

Teiseks saatis Savisaar peaprokurör Norman Aasale kuriteoteate, kus palus riigiprokuratuuril alustada kriminaalmenetlust uurimaks riigisaladuse lekitamist Postimees.ee artiklis «Vastuluure kirjeldab Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendina».

Kolmandaks ähvardas ta kohtuga Eesti meediaväljaandeid. «Kümme päeva tagasi kuulutas president välja uue allikakaitseseaduse, mis tähendab, et ajalehed võivad endiselt levitada igasugust laimu isegi siis, kui see tuleb peaministri suust,» seisab Savisaare avalduses. «Aga alates tänasest võib selle laimu lühikese müügiedu hind kohtus olla meediaväljaannetele varasemast palju kallim.»

Võte 8: näita ennast ohvrina
Samas lasi Savisaar enda  kaitseks käiku väite, et hoopis tema on kogu loos ohver – Venemaa ohver. «See, et Venemaa tahab likvideerida Eesti asja ajavat Savisaart, ega see ei ole ilmselt uudis nendele inimestele, kes on kursis Eesti lähiajalooga,» ütles ta pressikonverentsil.

«Et nad kasutavad selleks Eesti eriteenistuse abi, on aga vähemalt sama suur skandaal kui ühe kiriku ehituse ründamine jõulude eel.» (Sama motiivi kordas ta Võrnole: «Kui tõepoolest vastab tõele see versioon, et Eesti ja Vene eriteenistus käsikäes võtsid Savisaare sihikule, ei ole asi Savisaares, vaid Eesti rahvas ja Eesti riigis.»)

Savisaare veesegamisest sai viimaks mõõt täis isegi tema võitluskaaslastel. Ain Seppik nõudis, et Savisaar annaks erakonnale oma tegevusest punkt-punktilt aru. «Siin ei aita niisugune üldine jutt Vene eriteenistustest ja Eesti kapo koostööst jne,» rääkis ta Kuku raadiole antud intervjuus. «Siin niisuguse üldise poliitilise demagoogiaga enam läbi ei saa.»

Võte 9: naeruväärista süüdistusi
Aga millega reageeris Savisaar? Tema järgmiseks käiguks oli süüdistuste naeruvääristamine. Kapo raport – mida mäletatavasti alles paar päeva tagasi ei pidanud olemaski olema – on tema sõnul kontekstist välja rebitud ja kohati «tõlkes kaduma läinud». «Mina nimetaksin seda dokumenti öövarjus kergel käel kokku pandud paberiks, mida minul on küll raske tõsiselt võtta,» teravmeelitses Savisaar.

Kui Koit Brinkmann Äripäevast küsis, kas Savisaar võib kinnitada, et ta ei ole küsinud erakonnale Venemaalt raha, heitis Keskerakonna juht nalja: «Ma ei ole kellegi... mis agent see oli...» – misjärel pöördus kõrval istunud Lextali advokaadibüroo juristi poole, kes sõnas: «mõju») – «...mõjuagent.» Olgugi et senistes usutlustes, näiteks «Ringvaates», oli see sõna tõrgeteta üle ta huulte tulnud.

Võte 10: tee must valgeks
Kõige häbematumaks demagoogiavõtteks oli aga musta valgeks rääkimine, kui Savisaar kuulutas 22. detsembri pressikonverentsil, et jõudis kapo raporti läbi lugeda ning tal on hea meel, et ettekanne toetab tema sõnu. «Kapo on minu poolel,» sõnas ta.

Kuidas nii, võisid küsida hämmeldunud inimesed, kes jõudsid teistsugusele järeldusele.
Väga lihtsalt: «See ongi selle ettekande nõrk koht, teie loete ja leiate seal üht ja küsite, et kas peaks [Keskerakonna juhi kohalt] tagasi astuma,» seletas Savisaar. «Mina loen ja leian teist ning alustasingi sellest.»

Ent ligi nädal hüppamist ühelt demagoogia ratsult teisele kulutas viimaks ka seni vankumatult esinenud Savisaare. 22. detsembri pressikonverentsil nähvas ta ajakirjanike küsimuse peale lõhest Keskerakonnas: «Ärge lootkegi, te otsite olematut lõhet.»

Ja küsis neilt, kas nood suudavad nimetada seadust, mida ta on rikkunud, vastates üleolevalt ise: «Kui ei suuda, siis unistage edasi!»

Sama päeva õhtul läks Savisaar Tallinna lennujaama avalikus ruumis kätega kallale teda jäädvustavale fotograafile. Kas  mäletate, mida ütles selle kohta, kui poliitik peaks kaotama närvid, eelmise aasta lõpus Arterile antud intervjuus Savisaare endine protežee, nüüd sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser?

Ütles nii: «Kui poliitik avalikkuse või ajakirjandusega suheldes närvid kaotab, siis tõenäoliselt tekib küsimus, kas sellise närvikavaga inimese kätte on põhjust riigitüüri usaldada.» Riigitüür demagoogi käes oleks sama hull, küllap hullemgi.

Viga näete?

Edgar Savisaar ütles teleusutluses Hannes Võrnole Venemaa kiituseks: «Kui Venemaa ei oleks esimesena tunnustanud Balti riike, ma ei arva, et meie käsi oleks nii hästi käinud.»
Savisaar eksib. Eesti taasiseseisvumist tunnustas esimesena 22. augustil 1991. aastal Island. 22. augustil tunnustas meie taasiseseisvumist Leedu, 23. augustil Läti. Vene Föderatsioon ning Taani ja Ungari taastunnustasid Eestit 24. augustil.

Kommentaar

Savisaar kui ohtlik kuri deemon

Margit Sutrop
professor, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja

Edgar Savisaare peamiseks poliitiliseks relvaks on olnud demagoogia. Demagoogia tähendab rahva sihipärast mõjutamist ja eksitamist, mängides primitiivsetele emotsioonidele, loogikavigadele ja puudulikele teadmistele.

Sageli on imestatud, miks Savisaare ebaausate tegude ja Eesti-vastase poliitika paljastamine ei vähenda tema toetajate hulka, vaid vahel koguni kasvatab seda. Asi on selles, et Savisaare kriitikud kasutavad ausa diskussiooni võtteid, toetudes faktidele, loogikale ja ratsionaalsusele. See on aga sama lootusetu nagu kasutada tänavakakluses klassikalise maadluse võtteid.

Kas demagoogist jagu saamiseks peaksime siis muutuma temasarnaseks? Ei, seda ma ei arva. Demagoogi mõju saab vältida, kui teada, missugused on need vahendid, mida ta inimeste mõjutamiseks kasutab: valetamine, unustamine, must-valgetes kategooriates mõtlemine, asjade ülim lihtsustamine ja meelevaldsete järelduste tegemine, konkreetsete faktide asemel apelleerimine traditsioonilistele väärtustele (patriotism, perekond, usk), arutelu aluse vahetamine, möödarääkimine, ringtõestus, sildistamine, hüpnootiliste rütmide kasutamine kõnes, jutlustavas toonis moraliseerimine, grupi eneseteadvuse kehutamine, ähvardava vastase kuju loomine, ähvardamine, vastase süüdistamine omaenda tegevuses jne.

Demagoogi vastu ei aita muu, kui et tema trikid tuleb paljastada, ja inimesed, kes kalduvad kaasa minema emotsionaalsete kihutuskõnedega, võiksid lasta end tema kõnede ajaks «kinni siduda» nagu Homerose «Odüsseia» meremehed.