Jüri Kuuskemaa: presidendi turvapuur

, kunstiajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Kuuskemaa.
Jüri Kuuskemaa. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Olin üllatunud, lugedes, et presidendikantselei taotleb riigieelarvest raha «presidenti kaitsvale aiale», kuigi presidendil Roosiaia näol juba üks suletud aed on. Pealegi on muinsuskaitse lossiesise turvatara kui Kadrioru avalikku ruumi tükeldav idee hukka mõistnud.

Kadrioru ajalugu pikemalt uurinud ajaloolasena söandan meenutada, kuidas olid siinkandis lood turvameetmetega vanasti.

Peeter I elule ja tegevusele pühendatud Golikovi koguteose osas «Tõestisündinud anekdoodid» on toodud ära ka Tallinna keiserliku pargi avalikuks linnapargiks saamise lugu. Nimelt olevat Peeter I kord jälle Tallinna tulles (küllap 1721. või 1723. aastal) imestunud, miks ehitusjärgus lossi ümber liiguvad ükspäinis ehitusmeistrid, soldatid ja sunnitöölised, kuid mitte Tallinna kodanikud. Vahisõdur vastanud: «Meie ülemused ei luba neil siia tulla.» Äkilise loomuga Peeter plahvatanud: «Ka nad on lolliks läinud või? Kas tõesti arvavad nad, et ma olen suure töö ja kuluga lasknud pargi rajada üksnes iseendale? Hommepäev peab linnas teatatama, et siia võivad  jalutama tulla kõik, kes soovivad. Vahisõdurid on siin üksnes selleks, et korda pidada, et lilli ja oksi ei murtaks ning hobuste ja tõldadega üle lilleparterite ei sõidetaks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles