Kadrioru ajalugu pikemalt uurinud ajaloolasena söandan meenutada, kuidas olid siinkandis lood turvameetmetega vanasti.
Peeter I elule ja tegevusele pühendatud Golikovi koguteose osas «Tõestisündinud anekdoodid» on toodud ära ka Tallinna keiserliku pargi avalikuks linnapargiks saamise lugu. Nimelt olevat Peeter I kord jälle Tallinna tulles (küllap 1721. või 1723. aastal) imestunud, miks ehitusjärgus lossi ümber liiguvad ükspäinis ehitusmeistrid, soldatid ja sunnitöölised, kuid mitte Tallinna kodanikud. Vahisõdur vastanud: «Meie ülemused ei luba neil siia tulla.» Äkilise loomuga Peeter plahvatanud: «Ka nad on lolliks läinud või? Kas tõesti arvavad nad, et ma olen suure töö ja kuluga lasknud pargi rajada üksnes iseendale? Hommepäev peab linnas teatatama, et siia võivad jalutama tulla kõik, kes soovivad. Vahisõdurid on siin üksnes selleks, et korda pidada, et lilli ja oksi ei murtaks ning hobuste ja tõldadega üle lilleparterite ei sõidetaks.»
/nginx/o/2011/06/10/622786t1hcb93.jpg)