Välisminister Urmas Paeti sõnul peab Eesti esmatähtsaks, et NATO suudab hoida vaenlased meist veenvalt eemal.
Paet: NATO peab vaenlased eemale peletama
«Eestile on esmatähtis NATO valmidus tagada liitlaste, sealjuures Eesti julgeolek veenva heidutuse ja kaitsega,» rääkis Paet eile õhtul alliansi välisministrite kohtumisel Baden-Badenis.
«Kollektiivkaitse on NATO peamine funktsioon, mis peab olema nähtav ja tunnetatav nii alliansis kui ka väljaspool.»
Välisministrid toonitasid Balkani piirkonna stabiilsuse suurt tähtsust kogu Euroopa julgeolekule ning NATO avatud uste poliitika jätkumist Kagu-Euroopas, mis annab olulise tõuke piirkonna riikide reformide läbiviimisel.
Paeti sõnul on NATO lahtiste uste poliitika Lääne-Balkanil oluline stabiilsuse ja julgeoleku suurendaja.
«Värskelt liitusid NATOga Albaania ja Horvaatia, ootamas on Makedoonia. Pigem varem kui hiljem tuleb NATO-l võimaldada ka Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina järgmisi samme alliansi suunal,» lisas Paet.
Välisminister toonitas, et NATOsse pürgivatel Lääne-Balkani riikidel on tugev tahe euroatlandi integratsiooni panustada. Samas tuleb Paeti sõnul senisest enam kaasata ka Serbiat, mis on näidanud selget poliitilist tahet Euroopa integratsiooniks.
Minister kinnitas, et NATO Kosovo-missioon peab tegevust jätkama. «Oluline on toetada Kososvo valitsuse püüdeid kaasata aktiivselt kohalikke serblasi Kosovo Julgeolekujõududesse (KSF), sest see on parim võimalus ühiskondlikuks lepituseks ja integratsiooniks selles noores riigis,» sõnas ta. Paet lisas, et samas vajab Kosovo majandus ka rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tuge.
NATO juubelitippkohtumine jätkub täna Saksamaal Kehlis ja Prantsusmaal Strasbourgis.