/nginx/o/2011/12/15/876920t1hbb80.jpg)
Riigikohus otsustas reedel tühistada varasemad lahendid ja saata tagasi esimese astme kohtusse mõrvas süüdistatavate Martin Meriranna ja Kardo Kruusmaa kaasuse, kuna leidis, et maakohus oli jätnud olulise tunnistaja kohtusse kutsumata.
Tunnistaja kohtusse kutsumata jätmine tingib mõrvaprotsessi uue alguse
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
23. november 2012, 20:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maakohus karistas mullu 12. detsembril 1992. aastal sündinud Martin Meriranda mõrva ja kehalise väärkohtlemise eest kaheksa aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, 1981. aastal sündinud Kardo Kruusmaa pidi aga sama süüdistuse eest vastu võtma 12-aastase vangistuse.
Oma süüd protsessi algusest peale eitanud noormehed viisid kaasuse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid teise astme kohus leidis 5. märtsil, et maakohtu otsus on igati pädev ja selle muutmiseks puudub alus.
Seejärel viisid kaitsjad süüasja riigikohtusse, mis otsustaski varasemad lahendid tühistada ja saata kaasuse maakohtusse uueks arutamiseks.
«Kriminaalasjas olulise tunnistaja kohtuistungile kutsumata jätmise ja tema varem antud ütluste avaldamisega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Eeltoodu alusel tühistab riigikohus Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse ning saadab kriminaalasja Pärnu maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus,» märkis riigikohus.
Korrakaitsjad said veretöö kohta teate 2009. aasta ööl vastu 16. veebruari kella 1.50 ajal, kui Pärnumaal Kaismal leiti ühest talust 52-aastase mehe peksmisjälgedega surnukeha.
Politsei alustas juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust ning pidas vahetult pärast surnukeha avastamist kahtlustatavana kinni Meriranna ja Kruusmaa.
Kohtueelse uurimise lõppedes esitas prokuratuur neile süüdistuse mõrvas, mille eest näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kuni eluaegse vangistuse. Nooremale süüalusele ei saanuks kohus mõista siiski kümneaastasest vangistusest rangemat karistust, kuna ta oli kuriteo sooritamise ajal alaealine.