Süvitsiminev teatrivirvendus

Rait Avestik
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamat
Kalju Haan ja Urmas Ott
«Eesti teater. Nõudmiseni»
Koostaja Simmo Priks,
toimetaja Hedi Rosma
Kirjastus SE&JS,
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2012
Raamat Kalju Haan ja Urmas Ott «Eesti teater. Nõudmiseni» Koostaja Simmo Priks, toimetaja Hedi Rosma Kirjastus SE&JS, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2012 Foto: Repro

Kui kuulsin, et teatriloolaselt Kalju Haanilt on oodata mõne aja pärast raamatut, teadmata veel, et sellesse on «tugevalt segatud» ka Urmas Ott, ei suutnudki ma enda jaoks esimese hooga välja mõelda, milline ja millest see raamat olema peaks.

Iseenesestmõistetavalt teatrist, kuid vanema põlve teatriloolaste, juba lahkunud Karin Kase ja Reet Neimari ning Lea Tormise, Lilian Velleranna, Ivika Sillari, Vilma Paalma, Inna Taarna jt ühte ritta kuuluv Haan on oma vestlustega siinkirjutajaga jätnud mulje, et – pisut utreerides – pole ajastut või inimest eesti teatris, mille või kelle kohta Haan kommentaariga hätta jääks.

Teab eesti teatrist justkui kõike – teab sellest, mida on näinud publik, ning sellest, mida ei tea teatriloolasedki. Millest-kellest siis kirjutada, kui kõigest ei ole võimalik, aga võiks ja peaks?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles