Leon Glikman: põhiõiguste kaitseks

Leon Glikman Foto: Pm

Kas riigikogus esimese lugemise läbinud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu viib meid täiuslikuma õigusriigi poole või sellest hoopis kaugemale?

Mikk Salu must-valgetes toonides üllitis (PM 27.03) seaduseelnõu 295-SE suhtes mind imestama ei pane. Eestis kui ühes vabama ajakirjandusega riigis on trendiks kujunemas nii mõnelegi diktatuuririigile silmi ette tegev kriitikavaba usk õiguskaitseorganite ilmeksimatusesse ja vajadusse iga hinna eest põhiõigusi piirata. Ma ei usu, et olukord on niikaugele jõudnud, et ajakirjandusel võimaldatakse olla vaba põhjusel, et viimane on jõustruktuuride suhtes lojaalne, ent kui neljas võim kasutab üheks põhiõiguseks olevat sõnavabadust selleks, et kammitseda teisi, siis ei ole ma kindel, kas ta väärib demokraatia valvekoera tiitlit.

Eelnõu eesmärk on viia praegune seadus kooskõlla Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIÕK) miinimumnõuetega. Läbiotsimise piirangud on vajalikud meie kõigi kodude ja privaatsfääri kaitseks. Eesti menetlusseaduse eripära seisneb eeskätt selles, et paljudel juhtudel on läbiotsimine võimalik prokuröri kui menetlusliku vastaspoole määrusega, samas kui Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohustuslike seisukohtade järgi saab seda teha üksnes erapooletu kohtu loal.