Savisaar: Brown võib varsti tagasi astuda

Suurbirtannia peaminister Gordon Brown on pildil keskel. Vasakult veel USA president Barack Omaba, Briti troonipärija Walesi prints Charles, Kanada peaminister Stephen Harper ning Prantsuse president NIcolas Sarkozy.

FOTO: AP / Scanpix

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar väitis ETV valimisdebatis, et Briti peaminister Gordon Brown võib varsti pärast Suurbritannia kohalike omavalitsuste valimisi tagasi astuda.

Küsitluste järgi tabab Briti leiboriste kohalike volikogude valimistel häving ning revanši võtavad konservatiivid David Cameroni juhtimisel.

Savisaar leidis, et valitsuse ja mõtteviisi vahetust vajaks ka Eesti.

Keskerakonnaga europarlamendis samasse fraktsiooni kuuluva Reformierakonna valimiste esinumber Kristiina Ojuland kommenteeris valimiste alaseid küsitlustulemusi sõnadega, et «homme õhtul loeme need tibud kokku».

Temaga nõustus Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg, kelle hinnangul on valimiste eel tehtud küsitlused sageli mooduseks valimistulemuste mõjutamiseks ning erinevad küsitlused näitavad väga erinevaid tulemusi.

Anto Liivati sõnul ühendas Rahvaliit oma valimisnimekirja kokkupanekul Keskerakonna sõnumi, et Eesti vajab vahetust ja Reformierakonna sõnumi, et Eesti vajab Euroopa tasemel tegijaid ja Rahvaliidu sõnum on, et Eesti vajab Euroopa tasemel põlvkondade vahetust, vahendas ERR Uudised.

Ivari Padar sõnas, et paljudes riikides on europarlamendi valimised keskendunud pigem riigi siseprobleemidele, lisades et kohati on väga raske sisepoliitikat ja Euroopa teemat laiali lüüa.

Savisaar ütles, et tema ei ole nõus arvamusega, et majanduskriis tuli kõigile Euroopas ühtemoodi, tuues näiteks Eurostati esimese kvartali statistika, mille järgi oli Eesti kukkumine üle kolme korra kiirem kui see oli Euroopas keskmiselt.

Padar ja Strandberg nõustusid, et mõistlik on järjest rohkem minna üle taastuvenergeetikale, ka Euroopa tasemel on Strandbergi sõnul selles osas sotside ja roheliste vahel koostöö.

Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust märkis, et nüüd, kui Euroopa Liit hakkab välja töötama uut eelarvet, peab Eesti palju sihiteadlikumalt tegutsema, et saaksime endale finantsperspektiivis soodsaid positsioone.

Kristiina Ojuland nentis, et praegu puudub Euroopas juriidiline alus ühtse energiapoliitika väljatöötamiseks, tema kavatseb europarlamendis selle eest seista, et kõigi 27 ELi riigi esindajad istuksid ühe laua taha maha ja otsustaksid ühiselt, millistelt riikidelt, milliste tingimustega, millise hinnaga energiat sisse osta.
 

Tagasi üles