/nginx/o/2010/10/27/455735t1h1bef.jpg)
Riigikohus võttis menetlusse Tallinna, Narva ja sealse kooliõpilase isa kaebuse valitsuse korralduse peale, millega jäid linnade taotlused neljateistkümnes vene gümnaasiumis venekeelse või kakskeelse õppe jätkamiseks rahuldamata.
Tallinn ja Narva läksid gümnaasiumide õppekeele vaidlusega riigikohtusse
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
4. juuli 2013, 08:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu suvel jättis kaebuse valitsuse korralduse peale rahuldamata Tallinna halduskohus, kes leidis, et keelekasutus Eesti riigi territooriumil, sealhulgas haridusasutustes, on eestlaste keele ning identiteedi säilimise ja tagamise vahendina riigielu, mitte kohaliku elu küsimus, ja see tähendab, et omavalitsuste enesekorraldusõigust pole rikutud, kirjutab Õhtuleht.
Kuna põhimõte, et munitsipaal- ja riigiüldhariduskoolides toimub õpe eesti keeles, on kehtinud 1993. aastast, mil jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelmine redaktsioon, on linnadel olnud ka piisavalt aega õppe ümberkorraldamiseks, märkis kohus. Samuti ei nõustunud kohus linnade väidetega venelaste sundassimileerimise ja rahvusliku identiteedi kaotuse kohta.
Kaebust ei rahuldanud ka Tallinna ringkonnakohus.