Kopli kaubajaama ohtlikud tsisternid jäävad pealinna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ohtlikud veosed Tallinnas

FOTO: Küllike Rooväli

Tallinlaste ohutuse tagamiseks planeeritud raudtee-ümbersõit, mis viiks Koplis seisvad plahvatusohtlikud tsisternid linnast välja, on kaheksa aastat pärast idee väljakäimist endiselt algusjärgus ega pruugi kunagi teostuseni jõudagi.

Kui Kopli kaubajaamas, kust sõidavad praegu läbi kõik Paldiski lõunasadamasse suunduvad naftasaadusi ja kemikaale vedavad rongid, peaks juhtuma õnnetus, on suures ohus inimesed ja elamud umbes viie kilomeetri raadiuses jaama ümber.

Põlengul, mis võib alguse saada nii rongide kokkupõrkest, rööbastelt mahajooksmisest või lihtsalt tsisternist mahavoolanud kütuse süttimisest, võivad olla katastroofilised tagajärjed, sest suur tulekahju kandub kergesti edasi ümbruskonna puumajadega hoonestatud elukvartalisse.

Tsisternide hulk kasvab

Seitsme ammooniumnitraadiga täidetud kaubavaguni plahvatuses võib näiteks täielikult hävida kõik 1600 meetri raadiuses, kinnitab Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna eelmise aasta riskianalüüs.

Harjumaa päästeteenistuse kriisireguleerimise osakonna juhataja asetäitja Arvo Sireli sõnul kätkeb Kopli kaubajaam endas väga tõsist ohtu ning risk muutub üha suuremaks, kuna jaama läbivate tsisternide arv on lähiajal kõvasti kasvamas.

«Kuid risk on oma talutava piiri ületanud juba praegu,» nentis Sirel, kelle sõnul on ümbersõidu ehitus linnale hädavajalik.

Kuigi Tallinna südalinnast läbi sõitvate kaubarongide ohtlikkusest on räägitud juba aastaid ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kaheksa aastat raudtee-ümbersõidu ehitust organiseerinud, on tulemus siiani nullilähedane.

Veel enam – on võimalus, et see ei valmigi kunagi, nentis 2003. aasta detsembris riigilt ümbersõidu projekti vedamise kohustuse saanud Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand eile Postimehele. «Võimalus, et ümbersõitu ei tulegi, on praegu umbes 30 protsenti,» ütles ta.

Kõige varem 2009. aastaks

Nimelt analüüsib Tallinna Sadam võimalusi, kas saaks muuta Kopli kaubajaama ka ilma ümbersõiduta ohutumaks. «Kui Eesti Raudtee suudaks tagada, et kaubarongid ei peatu Koplis oma järjekorda oodates, vaid liiguvad sealt lihtsalt läbi, vähendaks see ohtu tunduvalt,» nentis Kaljurand.

Tema sõnul saavad vastavad analüüsid valmis aprilliks ning siis on selge, kas Tallinna ümbersõit saab üldse teoks.

Juhul kui Tallinna Sadam ja majandusministeerium jõuavad otsusele ümbersõidu hädavajalikkuses, valmib see Kaljuranna sõnul kõige varem 2009. aastaks ning tõenäoliselt liinil Ülemiste–Männiku–Saue–Keila.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Eero Pärgmäe ei osanud Postimehele öelda, miks pole möödunud kaheksa aasta jooksul analüüsi tehtud, ega osanud täpselt selgitada, miks on ümbersõidu ehitus nii kaua viibinud.

Raudteeameti arendusosakonna juhataja Raigo Uukkivi sõnul on üheks põhjuseks olnud kohalike elanike tugev vastuseis raudtee ehitamisele nendes valdades, mida trass peaks läbima.

Vastuseisust tingituna võttis riigikogu suvel vastu uue sundvõõrandamise seaduse, mis sunnib raudteele jalgu jäävail maatükkidel elavatel inimestel oma maa või isegi kodumaja turuhinna eest riigile loovutama.

Kuid päriselt probleem selle muudatusega ei kadunud, sest sundvõõrandamine on võimalik vaid siis, kui vald on piirkonna detailplaneeringu kinnitanud. «Kui vald ei kinnita, ei saa me ka sundvõõrandada,» nentis Kaljurand. «Loodame siiski valdade mõistlikkusele.»

Tallinna abilinnapea Jüri Ratase sõnul ei saa linn praegu paraku suurt midagi peale hakata, et ohtlikud tsisternid ei seisaks Kopli kaubajaamas.

«Tallinn on hädaolukorras 24 tundi ööpäevas,» nentis abilinnapea. «Loomulikult ei saa me sellesse kuidagi positiivselt suhtuda, need tsisternid lihtsalt tuleb linnast välja saada.»

Ratase sõnul on linn teinud tõsist tööd ning esitanud valitsusele seaduseelnõu, mis heakskiitmise korral annaks omavalitsusele võimaluse ohtlikud veosed linnast välja tõrjuda.

    Tagasi üles