/nginx/o/2013/09/06/2329363t1hbc91.jpg)
19-aastane Aleksandra hukkus mullu jaanipäeval oma gümnaasiumi lõpuõhtul, kui tema joobes sõber autoga kraavi sõitis. Vigastada sai veel viis noort.
Politsei valmistub kuumaks hooajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Purjus juhi süül toimunud liiklusõnnetused noortega, verised kaklused, enesetappudega lõppenud armudraamad ja tundmatus kohas uljalt vettehüppamisest tingitud halvatused. See kurb loetelu on aasta-aastalt iseloomustanud neid juunikuupäevi, kuhu langeb nii enamik koolilõpupidusid kui jaanipäev.
«Oleme eelolevate päevade pärast mures,» tunnistas Põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar Kristian Jaani.
«Tahame nii noortele endile, nende vanematele, õpetajatele ja ka peokoha väljarentijatele südamele panna, et kõik annaks oma panuse selleks, et pühad ja lõpuõhtud mööduks õnnelikult,» ütles Jaani.
Ülemkomissar meenutas, et põhikooli lõpetajatel on igasugune alkoholitarbimine kategooriliselt keelatud ja alaealiste pidudel peaks kindlasti osalema ka täiskasvanuid.
Kuid ka gümnaasiumi lõpetavate, juba täiskasvanud noorte puhul peaksid Jaani sõnul emad-isad kindlasti huvi tundma, kuhu nende võsuke pidutsema läheb ja mis sel peol toimub.
Vanemate vastutus
«Kahjuks ei tea paljud lapsevanemad ega tunne ka huvi, kus ja mil moel nende lapsed pidu peavad,» nentis ülemkomissar.
Üht eluetappi lõpetavad noored aga käituvad peotujus ja alkoholi mõju all eufooriliselt ning mõtlematult nagu vasikad, kes esimest päeva karjamaale lastud. Nii on õnnetused kerged tulema.
«Näiteks paar aastat tagasi kinkisid vanemad pojale kooli lõpetamise puhul võimsa auto, millega poiss end samal õhtul peol surnuks sõitis,» meenutas komissar jõhkraid juhtumeid. «Ükski lapsevanem ju ei taha, et tema laps lõpetaks peo haiglas või surnukuuris.»
Jaani rõhutas, et vastutus, et lõpuüritused käest ära ei läheks ja halvasti ei lõpeks, lasub ka pedagoogidel ja peokoha üürile andjatel, kui tegu on alaealistega. Et võimalikke õnnetusi ära hoida, saadab politsei sel nädalavahetusel ja pühade ajal tööle tavapärasest rohkem politseinikke.
«Kavatseme kontrollida kõiki meile teadaolevaid kohti, kus lõpupeod või jaanipeod toimuvad,» kinnitas ülemkomissar. Kuhu ja millal noored pidutsema lähevad, on politsei uurinud nii koolidest kui omavalitsustelt.
Sagenevad suitsiidid
Lisajõud on nädalavahetuse ja pühade ajal väljas ka kiirabil, nentis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Võimalike suuremate õnnetuste puhuks on valmis pandud isegi niinimetatud katastroofikonteiner, millest saab kiiresti ehitada välilaatsareti.
«Eks see ole meile kindlasti pingeline aeg,» märkis Adlas. Lisaks liiklusõnnetustele ja põletustraumadele muretsevad arstid juba ette noorte pärast, kes tundmatus kohas uljalt vettehüppeid sooritavad.
Kiirabijuhi sõnul juhtub igal aastal juuni lõpus ja juuli alguses kogu Eestis keskmiselt 25 sellist õnnetust, kus mõtlematu vettehüppega vigastatakse lülisammast. Tulemused on kurvad: kolmandik uljaspeadest sureb, ellujäänutest jääb viiendik eluks ajaks halvatuks.
Samuti palub kiirabijuht vanematele südamele panna, et seoses kooli lõpuga ja suve algusega on noorte hingeseisund hell ning järglaste meeleoludel tuleks silma peal hoida.
«Sellisel ajal sagenevad enamasti noorte suitsiidi- ja enesevigastuste juhtumid,» nentis Adlas.
Vanemad peaks tema sõnul pakkuma mure ja häda korral kindlat seljatagust ja andma järeltulijatele mõista, et neil on, kelle poole pöörduda, enne kui meeleheitehoos midagi mõtlematut teevad.