Tipptehnoloogia jätab ilmaennustajad tööta

Foto: Postimees.ee

Kokkuhoiupoliitikale üle läinud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut on viimase aasta jooksul ukse taha jätnud ligi poolsada kogenud ilmaennustajat, kelle teeneid pole vaja ajal, mil enamiku tööst võib ära teha tehnika. Graafik ~ 39KB

Mitme koondamise järel vähemalt 40 kolleegist ilma jäänud töötajad on juba liikvele lasknud nalja, mis räägib sellest, et tänavused sügisorkaanid ongi taeva kättemaks alandava käitumise eest, mida riik on ilmaennustajatele põhjustanud.

Esimese koondamislaine järel suvel pidi instituudiga hüvasti jätma paarkümmend inimest, esmajärjekorras need, kel vanust üle 65. Teiste hulgas kaotas koha kogenud sünoptik, meteoroloogiakeskuse kauaaegne juht Helve Kotli.

«Ei oskagi öelda, kuhu see laevuke triivib, aga mul on suur mure, et ilmaennustuse järjepidevus kaob,» ütles Kotli, kes töötab nüüd Teaduste Akadeemia juures tegutsevas geograafia seltsis. «Traagiline on seegi, et paljud pensionieas inimesed peavad endale uue töö otsima.»

Järjepidevus kipub kaduma

Homme peab peiesid instituudi agro- ja metsameteoroloogia osakond, mis on seni hea seisnud selle eest, et põllumeestel ja maa ning metsa harimisega tegelevatel asutustel oleks alati käepärast teave mullas ja taimedes toimuva kohta.

Viimast päeva osakonna juhi toolil istuv Kulla Kivi nentis, et temagi muretseb kõige enam järjepidevuse kadumise pärast. Agrometeoroloogilisi vaatlusi on riigi tellimusel tehtud juba alates 1947. aastast. Kui need nüüd katkevad, on tulevikus raske looduses ilma mõjul toimuvat analüüsida.

Meteoroloogiakeskuse ilmaprognoosiosakonna juhataja Merike Merilain ei tea täpselt, mis saab tema osakonnast, kus pärast esimest koondamist töötab veel 13 inimest. Tema sõnul on instituudis nii vähe inimesi, et nendega ei lähe ka Toompeale streikima.

Ametnikud nimetavad meteoroloogia ja hüdroloogia instituudis toimuvat suureks ümberkorralduseks, mille tagajärjel kaovad vähem vajalikud osakonnad ning inimesed vahetab välja tehnika. Aasta-aastalt on vähenenud ka nende klientide arv, kes tellisid ilmaprognoose otse sünoptikutelt, näiteks televisioon, raadio või ka maavalitsused.

Ilmajaamad automaatikale

Instituut on juba sulgenud ilmajaamu, sealhulgas Kuressaares ja Kärdlas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi oli Eestis üle 50 ilmajaama, siis praegu on neid napilt 20. Neist kolm - Tallinn, Pakri ja Narva-Jõesuu - lähevad peagi üle automaatikale.

Ümberkorralduste keskpunktis suvel keskkonnaministeeriumist instituuti juhtima pandud Jaan Saar ütles, et suurkoondamised on küll möödas, kuid täielikult ei pääse neist ka järgmisel aastal. Allesjäänud 340 töötajast kaotab koha veel 20.

«Instituut pole teadusasutus ja ma ei saa endale lubada sellist luksust, et hoian palgal teadustöötajaid. Nad ei ole selle pärast oma väärtust kaotanud, kuid...» lausus Saar. «Sama teed on läinud teised endised idabloki riigid nagu Poola või Läti. Varasematel aegadel olid teised eesmärgid ja raha ei pidanud lugema.»

Saar tõi näiteks agrometeoroloogia, milleks oli kolhoosidel ja sovhoosidel peaaegu iga põllu juures oma vaatleja. Praegu ei suuda riik sellist vaatlejate hulka ülal pidada, nentis ta.

Nii hakkabki ilmaennustajat asendama tehnika. Näiteks automaatjaam, mis maksab koos paigaldamisega ligi miljon krooni. Instituut on välja arvutanud, et kulutus teeniks end tagasi kolme-nelja aastaga.

Ümberkorraldusteks on instituudil abiks valitsuses selleks moodustatud komisjon, kes pani paika pidepunktid, milline võiks ilmaennustus olla viie aasta pärast.

Komisjoni tööd juhtinud Andres Tarand ütles, et mingil juhul polnud neil kavas olemasolevat lõhkuda, ning möönis samas, et teatud järjepidevus ilmaennustuses katkeb.

Juba on kavas paigaldada Tartu kanti võimas radar, mis annaks Lõuna-Eestis pool päeva ette teada, kas on tulemas äikest või rahet. Tallinnas asuvasse keskusesse soovitab komisjon muu hulgas osta arvuteid, mis lihtsustaksid kas või muu maailmaga suhtlemist.

Tarand möönis, et ilusatest plaanidest hoolimata tekib ilmaennustuses lünk. Vanad olijad on lahti lastud, kuid head noored spetsialistid ei kipu tööle, mille eest on seni makstud 2900 krooni kuus.

Ka instituudi direktor Saar möönis, et näeb juba praegu suurt vaeva uute töötajate leidmisega.