Viljandimaa vähilubadest on järel mõni üksik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Signaalvähk ohustab Eestis elutseva jõevähi (pildil) arvukust.
Signaalvähk ohustab Eestis elutseva jõevähi (pildil) arvukust. Foto: Toomas Huik

Praeguseks on välja võetud suurem osa vähipüügilubadest, mille jagamine algas 1. juulil,

kirjutab Sakala

.

Viljandimaa keskkonnateenistusel oli jagada saja püügivahendi luba. Ühele taotlejale antakse luba maksimaalselt viie nata või mõrra kasutamiseks, ühe püügivahendi hind on 30 krooni. Luba kehtib 24 tundi.

«Tavaliselt võetaksegi luba viiele püügivahendile, seega saab vähipüügile minna 20 inimest,» ütles keskkonnateenistuse referent Urve Pruulmann.

Augustikuus võib Viljandimaal vähki püüda taas vaid Ärma jõest. Vähipüük on lubatud veel Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal.

Keelatud on püüda vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on alla 11 sentimeetri.

Keskkonnainspektsiooni andmetel mullu vähikratte Viljandimaa veekogudel ei tabatud.

Eesti ühes rikkamas vähipiirkonnas Saaremaal on nende püük juba paar aastat keelatud seal leviva vähikatku tõttu.

Mullu sai vähilube küsida lõikuskuu esimesest päevast ja need osteti välja paari tunni jooksul.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles