Sotsid tahavad lapsetoetusele sõltumatust teistest toetustest

Lastetoetus. Foto: Priit Simson

Algaval nädalal on riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mis lõpetaks lapsetoetuste lugemise perekonna sissetulekute hulka toimetulekutoetuse arvestamisel.

Sotsiaaldemokraadid ütlevad sotsiaalhoolekande seaduse täiendamist selgitades, et eelnõuga soovitakse lõpetada olukord, kus üks kategooria inimesi on sisuliselt lastetoetusest ilma jäetud.

«Nimelt läheb lapsetoetus sel puhul arvesse kui abivajaja sissetulek, mis tähendab, et sedavõrd vähem saab ta toimetulekutoetust. Samas ei võeta kolmesadat krooni maha ei ministri ega pankuri palgast, ei maksta selle võrra vähem vanemahüvitist neile, kes saavad seda maksimummääras. Hoopis juurde liidetakse vanemapalga 35 tuhandele kroonile kuus,» ütleb eelnõu seletuskiri.

Laste raha läheb muudeks kuludeks

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et praegu pole leidunud mõistlikku moodust, kuidas toetada toimetulekuraskustes perekondi. «Ei ole ka näha, et tööpuuduse vähenemise suunas lähema aja jooksul mingeid suuri positiivseid muudatusi tuleks.»

Nestori sõnul on olukord selline, et raha, mille riik annab toimetulekuraskustes perele laste kasvatamiseks, hakkab minema muudeks kuludeks. «See pole aga lastetoetuste eesmärk ja pole põhimõtteliselt õige. Seetõttu on meil selline ettepanek, et lastetoetus ei kuuluks tulude hulka, kui perele määratakse toimetuleku toetus seetõttu, et tulud on liiga pisikesed,» ütles riigikogu sotside juht.

Sotsiaalministrile mõte ei meeldi

Valitsus otsustas oma eelmise aasta 17. detsembri istungil eelnõu mitte toetada. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on toimetulekutoetus vaesuse leevendamise abinõu, mida makstakse juhul kui inimene ei ole suuteline tööga või muude allikate kaudu, endale ja oma perele piisavaid elatusvahendeid hankima. «Toimetulekutoetuse eesmärgiks on tagada isikutele sissetulekud sellisel tasemel, mis peale eluasemekulude tasumist kataks toimetulekupiiri.»

Praegu tagatakse isikutele sissetulekud teatud piiri ulatuses. Seejuures arvestades ka töist sissetulekut asendavad või täiendavad tulud perekonna sissetulekute hulka. «Vastasel juhul tekiks olukord, kus isikutele tagatav summa oleks mitte toimetulekupiir, vaid hoopis toimetulekupiir pluss näiteks lapsetoetus,» teatas sotsiaalminister.

«Kui praegu kehtiv kord 2005. aastal kehtestati, oli muudatuse peamiseks eesmärgiks luua eeldused vaesuslõksu tekke vähenemiseks ning luua olukord, kus töötamine on kasulikum kui toetustest elamine,» märkis Pevkur.

Lisaks puudub riigil raha

Lisaks nentis minister, et arvestades toimetulekuraskustes perede kiire juurdekasvuga, võib nende arv selle aasta jooksul kahekordistuda ning kulumaht võib ulatuda 50 miljoni kroonini. «Riigieelarves ei ole nimetatud lisakuluks vahendeid planeeritud ning riigil puudavad selleks võimalused,» nentis Pevkur.

Eelnõu esitajate hinnangul võiks muudatus kehtima hakata juba selle aasta aprillist. «Tähtaja küsimuses tuleb meil ilmselt partneritega veel vaielda, see on selline põhimõttelist laadi vaidlusteema. Aga kui see jõustuks isegi järgmisest aastast, oleks see suur samm edasi,» nentis Nestor.

«Loodan, et ülejäänud opositsioonifraktsioonid toetavad meie eelnõud ja minu arvates võiks seda ka rohelised toetada. Loodame, et see jääb menetlusse.»

Sotsiaalministeeriumi andmetel rahuldati eelmise aasta esimeses kvartalis 7 199 lastega perede toimetulekutoetuse avaldust, millega määrati toetust 3 330 perele. Lapsetoetust saavatest peredest on ühelapselised 64,9 protsenti, kahelapselised 26,9 protsenti ning 3 ja enamalapselised 8,2 protsenti.