/nginx/o/2010/01/12/295562t1he0a6.jpg)
Õpilasesinduste liit tegi riigikogule ettepaneku kehtestada Eestis ameerikalik ülikooli sisseastumise kord, kus õpilastelt nõutakse pigem motivatsioonikirja kui häid riigieksamitulemusi.
Tellijale
Õpilasliit soovitab Ameerika kombel ülikooli saamist
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
13. jaanuar 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõrgkooli sisseastumise süsteem peab põhinema individuaalsel lävendil ja tagama õppurite läbimõeldumad teadlikud valikud,» leidis õpilasliit riigikogu kultuurikomisjonile eelmise aasta lõpus saadetud kirjas.
See tähendab, et eksamitulemusest tähtsamaks saaks õpilase motivatsioon valitud erialal õppida ning kutsetest, nagu see on USAs ja Inglismaal.
Õpilased esitasid oma ettepanekud ajal, kui valitsus asub kinnitama õppekavasid ja riigikogu kultuurikomisjon ootab asjaosaliste ettepanekuid haridusreformi kohta. Samuti peavad abituriendid otsustama 20. jaanuariks ära oma tänavused riigieksamid.
Õpilasliit soovitab ülikoolidel arvestada sisseastumisel motivatsioonikirja, hinnetelehte, erinevaid erialakatseid, suulist vestlust ja soovituskirju, mainides alles nende järel ehk ära riigieksamid.
Selline kord paneks liidu hinnangul õpilased võimalikult varakult ja põhjalikult karjäärivalikuid läbi mõtlema ja annab kõrgkoolidele võimaluse kandidaatide sisulist sobivust hinnata. «Selline süsteem vähendaks ka eksamieelset pinget gümnaasiumi lõpus,» märgib liit oma kirjas.
Motivatsioonikirjas oleks õpilasliidu nägemuses ruumi senise töökogemuse kirjeldamisele, olümpiaadisaavutustele ja erialase uurimistöö kokkuvõttele. Samuti saaks seal märkida ühiskondliku aktiivsuse, vabatahtliku tegevuse ja spordisaavutused. Ülikoolid suhtuvad ideesse valdavalt ettevaatliku ootusärevusega, sest ühtpidi tõotab uus lähenemine motiveeritumaid õppureid, teisalt märgatavat lisatööd ja kulutusi.
«Kõrgkoolidele ja õppuritele on seni kehtinud vastuvõtusüsteem (valdavalt riigieksamite tulemuste alusel) olnud suhteliselt mugav,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. «Individuaalsetele lävenditele üleminek on keerukam ja tunduvalt ressursimahukam, kuid samas võivad motiveeritud tudengid tunduvalt vähendada väljalangemust, st suurendada õpingute tulemuslikkust.»
Tallinna Ülikooli akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul on Eestis keeruline kasutada kõrgkooli vastuvõtmisel motivatsioonikirju ja muid individuaalse lävendi elemente.
«Eks põhiline probleem ongi selles, et riigieelarveliste kohtade arv on väga piiratud ja väga raske on leida objektiivseid kriteeriume kandidaatide pingeritta seadmiseks,» rääkis ta. «Kui küsimus oleks lihtsalt sobivuses ülikooli astuda, siis toimiks see süsteem tõenäoliselt väga hästi.»
Tartu Ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnul on individuaalne lähenemine sisseastujatele tervitatav põhimõte, kuid sellele saaks minna üle vaid siis, kui kõik suuremad ülikoolid ideega kaasa tulevad.
Nii teataski maaülikooli õppeprorektor Jüri Lehtsaar, et pehmemaid lävendeid pole meile vaja, sest Eesti keskharidussüsteem on üles ehitatud teistmoodi ja üks-ühele ei saa Ameerika lähenemist üle võtta.
Õpilasliidu esimehe Sille Luki sõnul ei ole aga asjakohane välistada individuaalse lävendi kasutamist põhjendusega, et Eesti keskkoolid on korraldatud teistmoodi, sest Eesti kõrgkoolid on avatud ka välistudengitele.
Eesti kõrgkoolidel on tema sõnul valida, kas nad võtavad tudengiks ka edasi pelgalt riigieksamite põhjal, riskides väljalangemusega, valest erialavalikust tuleneva madalama õpimotivatsiooniga, või panustavad rohkem vastuvõtu korraldamisse ja saavad teadlikuma valiku teinud tudengid.
Õpilasliidu enda nägemuses võiks õppejõudude töökoormuse vähendamiseks motivatsioonikirju lugeda ka vanemate kursuste üliõpilased. «Motivatsioonikirja lugemisest ja hindamisest isegi tähtsam on kirjutaja sisemise enesemotivatsiooni kasv kirjutamise käigus,» seisab liidu kirjas. Isiklikel lävenditel põhineva korra kehtestamisel saaksid õpilased hakata ülikoolidele oma sisseastumisavaldusi saatma senisest oluliselt varem ehk juba talvel.
Vastuvõtmisotsuses seataks igale kandidaadile isiklikud tingimused, mis sõltuksid erialast ja konkreetsest kandidaadist. Minimaalne eeltingimus oleks õpilasliidu nägemuses gümnaasiumi lõpetamine rahuldavate tulemustega, kuid nõuda saaks ka näiteks iseseisva uurimistöö tegemist mõnes valdkonnas, teiseks mõne konkreetse küpsus- ehk riigieksami valimist või kolmandaks kõrge punktisumma saamist konkreetsel küpsuseksamil.