Mikk Salu: valla de­mokraatia

Mikk Salu Foto: Liis Treimann

Üks argument, mida haldusreformi kohta kogu aeg esitatakse, kõlab nii, et ülalt alla ja jõuga ei tohi, sest see pole demokraatlik. Kahtlemata on ses väites tõetera, aga vaatame asja ka teise nurga alt: kui demokraatlikud Eesti omavalitsused üldse on?

Postimees kajastas valimiste eel ja järel mitut tõsiasja: 215st Eesti omavalitsusest tervelt 137s sai absoluutse enamuse üks nimekiri; 73 valla- või linnajuhti on olnud ametipostil kauem kui kümme aastat, osa sai ametisse juba nõukogude aja lõpus. Või kolmas näide: kohalikel valimistel saadud häälte protsendi järgi 50 edukaima häältekoguja seas oli ainult kolm üle riigi tuntud poliitikut: Edgar Savisaar, Eerik-­Niiles Kross ja Jüri Ratas.

Kõik ülejäänud on kohalikud tuusad ja mitte parteidest, vaid valimisliitudest. Võiks olla skeptiline väite suhtes, et valimisliitude edu näitab demokraatia arengut. Ei ole ju vahet, kas nimetame organisatsiooni parteiks või valimisliiduks, kui sisuliselt on üks ja sama seltskond mõnda valda valitsenud 20 aasta järjest.