Väsimatu detektiivi surnust tõusmise trikid

Kaarel Arb
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõbrad taas koos: doktor John Watson (Martin Freeman) ja Sherlock Holmes (Benedict Cumberbatch).
Sõbrad taas koos: doktor John Watson (Martin Freeman) ja Sherlock Holmes (Benedict Cumberbatch). Foto: ETV

Briti rahvusringhäälingu BBC toodetud «Sherlocki» kolmas hooaeg jõuab juba homme ETV ekraanile, lõpetades üle kahe aasta kestnud ootuse ka meie vaatajail. Meenutuseks: teine hooaeg lõppes nimitegelase näilise surmaga, mis Sherlock Holmesi lugudega tuttavaid vaatajaid muidugi ei petnud.

Kui võrrelda, et Arthur Conan Doyle kunagi Holmesil samamoodi surra lastes pani publiku kannatama kaheksaks aastaks, ei tundugi need kaks aastat ehk nii pikk ootus. Selle aja jooksul ei möödunud aga vast nädalatki, ilma et pinnale oleks kerkinud mõni uus teooria Sherlocki imelise pääsemistriki kohta, igaüks neist pöörasem kui eelmine.

Kaval ja ehk ainus mõistlik lahendus sarja peaprodutsendi Steven Moffati ning hooaja avaosa stsenaristi Mark Gatissi jaoks ongi sellesama mänguga kaasa minna. Või pigem selles uuesti osaleda, sest eks neist ju kõik algas. Selmet vaatajaile peale suruda üht kindlat lahendust, mille üle keegi kuskil paratamatult kulmu kergitaks või vettpidavuses kahtleks, jätavad nad otsad lahtiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles