Musta masenduse asemel terendab helge tulevik

Tanel Laanmäe on vigastusest paranenud ja vaatab optimistliku pilguga tulevikku. Foto: Toomas Huik

Kui odaviskaja Tanel Laan­mäe tundis möödunud aasta 28. juuni õhtul Prantsusmaal Remis’s peetud võistlusel, et jalas miski purunes, kippus tal vägisi pähe mõte, et nüüd on küll kõik kadunud. Ta oli heas vormis ja just selle võistluse korralik tulemus pidi ta aitama järgmisele Teemantliiga etapile, kuid vigastus tõmbas kõigele kriipsu peale. Oma seni lühikese karjääri jooksul rohkelt traumasid kogenud mehe kannatuste karikas hakkas täituma.

Kuid asjata ei öelda, et hommik on õhtust targem – järgmisel päeval sai Laanmäe aru, et on alles noor mees ja see lubab tal raskest seisust välja tulla. Pealegi selgus, et purunenud polnud kannakõõlus, vaid säärelihas oli kõõluse küljest lahti tulnud, ning see andis lootust kiiremaks paranemiseks.

«Mõtlesin nii: kui viskasin võistlustel üle 81 meetri ja trennis ilma üleastumiseta 84 meetrit, siis kuhu see vorm saab ühe aastaga ikka kaduda, seda enam, et jalavigastusega oli võimalik end toonuses hoida,» meenutas Laanmäe. «Kui ma viis kuud hiljem sain taas täie jõuga treenida, oli selge, et midagi polegi kuhugi kadunud. Kuigi alustasin tõsiseid treeninguid alles detsembris, võin öelda, et põhi on palju parem kui eelmisel aastal.»