Kellavärgiga kirikuõpetaja ja meeleheitel koduperenaine

Alvar Loog
, ooperikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saatuslik armukolmnurk: Kempe (Mati Turi, vasakult),   Catharina (Karmen Puis) ja Lempelius (Jassi Zahharov) aktsioonis.
Saatuslik armukolmnurk: Kempe (Mati Turi, vasakult), Catharina (Karmen Puis) ja Lempelius (Jassi Zahharov) aktsioonis. Foto: Gabriela Liivamägi

«Reigi õpetaja» oleks mõjusam oratooriumi, raadio-ooperi või ooperifilmina.

Aastail 1970–71 komponeeritud ning 1979 esmaettekandeni jõudnud «Reigi õpetaja», mille libreto kirjutasid Aino Kallase samanimelise lühiromaani (1928) ainetel Kallas ise ja Jaan Kross, räägib keelatud armastusest, vabakäigule lastud libiido vastasseisust kristliku eetikaga. Armastus ei ole õigustus – nii kõlab ooperis pühakirja, rahva ja viimaks ka kohtu süüdimõistev otsus, mis muudab süütu suhtedraama veriseks tragöödiaks.

Kui tavaliselt on lugu ooperis kõigest vahend ja ettekääne suurte tunnete väljamängimiseks, siis «Reigi õpetaja» puhul paistab narratiiv ise olevat eesmärk. Sest libretistidel ja heliloojal on lõpplahendusega kuhugi kiire, kõik toimub siin jooksupealt vähem kui pooleteise tunni jooksul – saatuslikuks saava armastuse pungumise ning õitsemise kujutamisele on kulutatud kõigest mõned minutid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles