ENSV elas tuumasõja hirmus

Kalev Timberg Foto: Andres Haabu

Külma sõja rindejoonel asunud Eesti NSVs rajati tsiviilkaitsevarjendid peaasjalikult oluliste tehaste töölistele ja valitsusasutustele, niisiis kaitsesid need tegelikult vaid viit kuni üheksat protsenti elanikkonnast.

Päästeameti endine juht Kalev Timberg oli 1980. aastatel nii Tartu linna tsiviilkaitsestaabi ülem kui ka ENSV tsiviilkaitse ­staabi ülema esimene asetäitja. Tartus elas üle 100 000 inimese, aga varjendikohtade hulk võis jääda 3000–5000 vahele. «Kui Tartus oli ligikaudu 28 ettevõtet, mis pidid jätkama tööd, siis kõigil nendel ettevõtetel olid varjendid,» lausus ta.

Ettevõtted pidid tegevust jätkama ka sõjaolukorras – nende hulgas olid nii toidu tootmisega seotud ettevõtted kui ka metalli- ja elektroonikatööstus. Tartu Riia mäe aparaaditehasel töötas ühes vahetuses 700 inimest ja kõigile neile pidi olema varjendikoht. Äkkrünnaku korral pidi sinna mahtuma tervelt kaks vahetust.