N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Koostöö Kogu kaardistas inimvara võtmeprobleeme

Urmas Neeme
Eesti Koostöö Kogu kaardistas inimvara võtmeprobleeme
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ain Aaviksoo ja Erik Terk
Ain Aaviksoo ja Erik Terk Foto: Peeter Langovits

Eesti Koostöö Kogu tutvustas aasta jooksul tehtud tööd, mis juulis jõuab inimvara probleemide ja lahenduste raportina kaante vahele.

Inimvara hõlmab endas lisaks füüsilisele rahvastikule ka inimeste tervist, oskusi ja töövõimet koos realiseerumisvõimalustega ning sidusust ja kultuurilist ühtsust. Raporti eesmärgiks oli jõuda poliitiliste soovituste ja ettepanekuteni, mida riigikogule, valitsusele või erakondadele esitada.

Kõik käsitletud probleemid eeldavad koostajate sõnul pikaajalist tööd, mis peaks kestma üle mitme valitsusperioodi. Raport sisaldab 10 põhiprobleemi ning ligi 50 poliitilist soovitust nende lahendamiseks. Selle koostas 14-liikmeline töögrupp, kuhu kuulusid teiste hulgas ka Maris Jesse, Marju Lauristin ja Anzori Barkalaja.

EKK juhatuse esimees Peep Mühls märkis seminari avamisel, et viimase kahe aastakümne jooksul on Eesti järjest liitunud erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, täites nende poolt kehtestatud nõudeid. «Nüüd on aeg Eestil endasse vaadata ning otsida iseendale olulised teemad. Olla heas mõttes egoistlikud, vaadata, mis meile tähtis on.»

EKK sõnastas Eesti ühiskonna peamise väljakutsena tugevamaks, sidusamaks, homogeensemaks kasvamise. Tegemist on strateegilise teemaga, kuna ilma inimesteta pole mõtet ka teisi valdkondi arendada. Inimkapitaliga seotud rahvastikuprotsessid kiirenevad ning rahvastik vananeb. Praegu on Eestis neli töötajat ülalpeetava kohta, see arv võib prognooside põhjal väheneda kahele töötajale ülapeetava kohta aastaks 2050, kui muutusi ei tule.

Raportit tutvustas Erik Terk Tuleviku-uuringute Instituudist. Ta tõi esile demograafilise augu, kus praegune 5-14-aastaste põlvkond on eelmistest üle kahe korra väiksem. Rahvastiku stabiliseerimine pole raporti kohaselt seetõttu enam võimalik, rääkida saab põlvkondlikust rahvastiku taastootmisest. See tähendaks, et pered saaksid soovitud arvu lapsi.

Teiseks rahvastiku arvu vähendavaks teguriks nimetab raport enneaegseid surmi, eriti meeste puhul. Nende vähendamine ja tervete eluaastate hulga suurendamine on Terki sõnul tulevikus aina olulisemad. Rahvastikumuutuste jälgimiseks kutsus ta looma adekvaatset rände arvestamissüsteemi. Tema sõnul ei tea me, palju inimesi Eestist lahkub või naaseb ning mis on põhjused.

Raport tõi majanduse kitsaskohana välja madala tootlikuse. Eesti haridustase vastab Põhjamaade omale, kuid tootlikkuse numbrid jäävad pigem Kagu-Euroopa tasemele, olles umbes 60 protsenti ELi keskmisest ja vaid kolmandiku Luksemburgi omast.

«Meil ei peaks olema mitte rohkem treialeid, aga majandus, mis laseks inimestel oma kõrgharidust kasutada,» rääkis Erik Terk. Ta märkis, et raporti kohaselt on tööjõud ülemaksustatud ning sisaldab poliitikutele ettepanekut tööjõumaksude kärpimiseks.

Tema sõnul on maksude struktuuri ringivaatamisel poliitilist tüüpi blokeering. «Maksude pühade lehmade teemal arutelule kutsumine on nagu vastu seina herneste viskamine,» võrdles Terk. Raporti kohaselt ei tohiks tööturumeetmetes osalemine välistada töötamist, näiteks osaajaga töötaja töötuskindlustushüvitis peaks vähenema proportsionaalselt. Samuti soovitab raport tööjõu vajaduste monitooringut.

Kolmanda olulise probleemina tõsteti esile vähene sidusus - Eestis on tugevad vastandused Tallinna ja ääremaa, eestlaste ja venelaste vahel. EKK uuringud näitasid venelaste vähest osalust ja usaldust Eesti riigi ja ühiskonna süsteemide suhtes.

Näiteks on vähe vene juhte, sest mitte-eestlased näevad eneseteostusvõimalusi ainult äris, erasektoris spetsialistidena, töölistena siin või välismaal. «Avalik sektor on nende jaoks võõras ja tundmatu,» rääkis Terk.

Raport pakkus lahenduseks konstruktiivset dialoogi meedia ja ühiskonna vahel ning tugevat poliitilist signaali. «Aitaks, kui riigi tipptasandilt tunnistatakse, et ka mitte-eestlased on meie inimesed. Et neid ei seostata enam lõpuks ometi okupatsiooniga,» tutvustas Terk üht lahendust.

Ain Aaviksoo poliitikauuringute keskusest Praxis püüdis raporti probleemid ja lahendused lihtsustada sõnumite ja valimisloosungite keelde. Tema sõnul võib uuringu kokku võtta tõdemusega, et Eestis on järjest vähem inimesi, neil on kehv tervis ja sünnib liiga vähe lapsi.

EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer avaldas lootust, et EKK inimvara raportist on rohkem kasu kui varasematest. Tema sõnul on probleemid ja lahendused juba teada-tuntud, kuid kusagil on sein ees. «Uuringuid võib ükskõik kuidas teha,» tsiteeris ta poliitikute stampvastust.

Tema sõnul arutatakse muresid ühes ringis, kuid otsused tehakse mujal. Raportit pidas Mälzer heaks ja vajalikuks ning avaldas lootust, et leidub poliitilist tahet midagi teha. «Varsti võib olla hilja. Osa mu eakaaslastest tunneb, et Eesti pole koht nende jaoks, pole ruumi eneseteostuseks,» tõi ta välja olukorra tõsiduse.

Märksõnad
Tagasi üles